Kuidas sa oma meest aidata saad?
KODUTOHTER: Üks kõige visamaid müüte Eesti mehe kohta on see, et ta on kinnine. Ta ei ava oma tundeid, mis on ka üks põhjuseid, miks tervis käest läheb. Kuidas sellega tegelikult on ja kuidas oma meest aidata, sellest vestleme Haabersti tervisekeskuse psühhiaatriakeskuse juhataja dr Andres Lehtmetsaga.
Psühhiaater Andres Lehtmets arvab, et see on pisut tendentslik kultuuriline arusaam, et mehed ise oma hädadest ei räägi ja eriti abi ei otsi: “Mingil määral sõltub see hoopis sellest, kui palju on ühiskonnal abi pakkuda. Ega keegi lähe ju lihtsalt nurga peale rääkima. Kui abi oleks käepärast ehk räägitaks siis sootuks rohkem.”
Dr Lehtmets möönab, et vahel arvatakse, nagu oleks näiteks katoliiklikes maades, kus pihtimine on au sees ja kõigil igapäevane võimalus mured südamelt ära rääkida, inimestel vähem koormavaid süütundeid. “Mine võta kinni! Pigem on leitud, et tugevate sugukondlike ja perekondlike sidemetega kultuurides on inimesed tervemad. Näiteks Soomes elavatel rannarootslastel on erinevalt soomlaste peretraditsioonist väga ühtehoidev peremudel. Ongi leitud, et nende hulgas on inimeste tervisenäitajad oluliselt paremad.
Aga soomlastel ja eestlastel väga suuri erinevusi ei ole. Vahemaad, elukorraldus ja ka kliima on sellised, mis väga palju ühistegevust ja võib-olla ka ühtehoidmist ei soosi.” Oma murede jagamist samuti mitte.
Meest võib murda elustiil
“Mis seal salata, kolm kõige suuremat probleemi meeste puhul on endiselt alkohol, tubakas ja kehakaal,” ütleb dr Lehtmets. “Inimeste puhul, kel on väheliikuv eluviis; kes lisaks ka suitsetavad ja tavapärasest rohkem alkoholi tarvitavad, oleks üheks argumendiks arsti poole suunamiseks, selleks et ära hoida hullemaid tagajärgi.” Sest väga paljud südame- ja veresoonkonnahaigused võivad avalduda väga dramaatiliselt, näiteks infarkti ja insuldina. Lisaks oleks vaja üle vaadata kolesterool ja vererõhk. Muidu tekib suur tõenäosus, et mees satub tõsiste väljakujunenud haigustega varem või hiljem arstide hoole alla: “Probleemid, mida siis ravima hakatakse, on juba tüsistused.”
Ent ei maksa unustada, et needsamad elustiiliprobleemid (alkohol, ülekaal, tubakas jms) mõjutavad ka meeste psüühikat. Kõige sellega seondub depressioon, mis ravimata kujul võib kujuneda krooniliseks ja inimese elukvaliteeti oluliselt langetada. “Tõenäoliselt süvenevad tal ka teised hädad. Sageli pöördubki inimene arsti juurde hoopis teiste muredega, psühhosomaatiliste (vaimsest stressist tulenevate) vaevustega.”
Teisalt pole täiesti ohutsoonist väljas ka aktiivse eluviisiga sportlikud mehed. Eriti siis, kui tõsisema spordiga on alustatud juba küpsemas eas, lootuses oma tervist parandada või säilitada. “Sport pole paraku mingi pikaealisuse tagatis, ehkki arukalt tehtuna hoiab tervist. Inimesed, kes liiguvad, on kindlasti mingil määral tervemad. Paraku käivad intensiivse sportimisega kaasas ka omad ohud. Eriti teatud vanusest ja kehakaalust alates on näiteks võistluslikumad alad ohtlikud.” Et vigastusi vältida, tuleb oma seisundist endale aru anda: “Energia muutub aastate jooksul — poisikesena oli see üks, täiskasvanud mehena teine.”
Kuidas mõjub mehe vaimsele tervisele vastutusekoorem, mida teha, kui hingehädad hakkavad üle pea kasvama ja kuidas naine meest aidata saab, loe edasi juba Kodutohtri detsembrikuu numbrist.
