Loe ja vaata Cosmo novembrinumbrist:
Eesti Cosmopolitan on 10aastane!!!


• Cosmo kaanestaar: Liis Lemsalu

• See pole põhjus, miks sa oled vallaline

• Meigitrendid moelavadelt

• Tõkkejooksja Rasmus Mägi

• Internetiviha igapäevaelus
Kui su mees pidutseb sõpradega varajaste hommikutundideni, tõmbad voodisse mõttelise piiri ning väldid igasugust füüsilist kontakti. Kui su sõbrad ei leia sinu jaoks piisavalt aega, hakkad ignoreerima nende sõnumeid. Jäädes ilma töökõrgendusest, ilmud kättemaksuks kontorisse alles lõunal ning veedad ülejäänud päeva Facebookis. Kas tuleb tuttav ette?

Jah, me saame aru, et oled pahane, aga passiivne agressiivsus ei ole abiks. Suhtu elu keerdkäikudesse väärikalt ning võid saada tulemuse, mida tegelikult tahad.

“Olen mehe peale pahane!”

Sara (23) on oma elukaaslasega koos olnud kolm aastat. Selle ajaga on temas süvenenud harjumus mossitada iga kord, kui kutt tuleb koju lubatust hiljem ega anna talle sellest teada. “Ma võin mitu päeva mossitada. Mis puudutab seksi, siis ilmselgelt ta seda ei saa.”
Kuigi mehe käitumine pole õige, soovitab psühholoog Melissa Keogh võtta asja rahulikult, et saavutada oma tahtmine. “Passiivsele agressiivsusele vastatakse reeglina samaga. Kui mõlemad partnerid hakkavad mossitama, keeldudes teineteisega rääkimast, viib see halbade tunnete ja viha kuhjumiseni. Peaksid enne mossitama hakkamist mõtlema, mida ta tunneb, ning seejärel oma poisiga rääkima, kasutades minalauseid, et sõnum kohale jõuaks,” soovitab Keogh. “Lause: “Ma tunnen end ebakindlalt ja muretsen, kui sa ei tule lubatud ajal koju ning mul pole võimalik sinuga ühendust saada,” ei tekita sinu partneris vajadust asuda kaitsepositsioonile ega tunda end süüdlasena. Püüa välja pakkuda mõni lahendus, näiteks, et ta saadaks järgmine kord sulle sõnumi või helistaks, kui kavatseb hiljem tulla. Küsi lõpetuseks, kas see on tema poolt okei. Jälgi, et sa ei muutuks käskivaks, vaid esitaksid talle palve.”

“Ma vihkan oma tööd.”

Pärast kolme aastat samas firmas töötamist tunneb Mary (22) end nukrana, kuna tema töid ja tegemisi pole hinnatud piisavalt kõrgelt. “Mu ülemus räägib ainult vigadest. Mitte kunagi ei ole jutuks minu saavutused ega edu.” Mary lahenduseks on oma pettumuse ilmselge väljendamine, mis avaldub hilises tööle ilmumises, varakult kontorist lahkumises ja ülemusele ainult lühivastustega vastamises.

Organisatsioonipsühholoogi Rachel Clementsi sõnul teeb Mary endale nii vaid halba, rikkudes kõik võimalused edutamiseks. “Selline käitumine jätab inimesest lapsiku mulje.” Lisaks ülemuse ärritamisele, häirib selline käitumine ka kolleege, kes peavad ära tegema pahura töötaja täitmata jäänud ülesanded.

Parim lahendus on ülemusega rääkimine: “Rääkides kontrolli oma negatiivseid tundeid. Väga oluline on lisaks ebameeldivustele pöörata tähelepanu ka sellele, mis sulle su töö juures meeldib,” ütleb Clements. 

Silmapilkne edutamine pole küll väga tõenäoline, ent kindla tegevusplaani paika panemine on eesmärgi saavutamisel suureks abiks.

“Mu sõbrad ignoreerivad mind.”

Kelly (26) ja ta parim sõbranna Anna olid kuni viimase ajani lahutamatud. Kõik muutus, kui Anna sai ammu ihatud uue töö. “Äkki oli ta minu jaoks kadunud — hõivatud oma uute kolleegidega. Olen talle küll rääkinud, et tunnen end kõrvalejäetuna, aga see pole midagi muutnud. Nüüd olen ka ise hakanud teda ignoreerima, kui ta mõnikord helistab või sõnumi saadab.”
Psühholoog Nick Petrovic ütleb, et Kelly käitumine võib lõppeda ootamatult. “Mis ühe inimese jaoks on ilmselge, ei pruugi seda olla teise jaoks. Anna võib-olla isegi ei märka, mis toimub. Ta võib ka tunda kergendust, et Kellyl on nii palju tegemist, õigustades sellega enda ajapuudust.”

Teisisõnu, kui Anna ei näri läbi Kelly plaani, võib juhtuda, et tal kaob ära igasugune motivatsioon otsida sõbraga kontakti. Petrovic soovitab Kellyl olla Annaga aus: “Kui sul oleks vaja iga nädal sõbrannaga kokku saada, siis ütlegi talle nii. Väide, et tahad temaga rohkem aega veeta, ei ole piisavalt selge sõnastus.”

Teine võimalus on lüüa selg sirgu ja saada asjast üle. “Kui su sõbrad on hõivatud töö või suhtega, on see ideaalne võimalus saavutada iseseisvus,” märgib Petrovic. “Oma isiklik aeg on hindamatu väärtus, mida jääb vanemaks saades üha vähemaks. Igaühel peavad olema isiklikud hobid ja huvid, tulemaks toime olukorraga, et sõpradel on ka omad tegemised.”