"Läksime juba kaks aastat tagasi lahku, miks ta mind ikka veel ahistab ja kiusab?"
Läksime ca 2 aastat tagasi lahku, mehe algatusel. Põhjuseks teine naine, kelle juurde mees ka päevapealt kolis. Suhtleme minimaalselt laste teemal, pinged on siiani suured, kuna mees vabatahtlikult lastele elatist ei maksa. “Tilgub” ainult see, mis läbi täituri tuleb.
Mina suhtun mehesse heatahtlikult, hoian elatise ja muud teemad täiesti lahus. St olude sunnil kirjutan täiturile avaldusi (sest muidu ei laekuks üldse mitte midagi, kuid üksi lapsi kasvatades on iga sent hetkel väga arvel), kuid muidu suheldes ja kohtudes olen temaga sõbralik ja soe. Sest südames hoolin temast siiani väga.
Mees on korduvalt väitnud, et ei armasta mind enam ammu ning on väga õnnelik oma uues elus. Kuid siiani kasutab iga võimalust, et mulle “kohta kätte näidata”, suhtub sarkastiliselt, ei vasta sõnumitele ja kõnedele sageli (helistan väga harva ning alati ainult otseselt laste teemal) jne.
Kas inimene, kes on eelnevast suhtest üle saanud ikka käitub nii? Või käitub ta nii, sest tal on siiani valus lagunenud pere pärast ning tunded pole mitte kadunud, vaid valu all peidus?
