Ligi pooled naistearstidest puutuvad kokku lastevastaste seksuaalkuritegudega: kas vägistamine ei olegi alati vägistamine?

 (95)
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreerivFoto: Rene Suurkaev

Vägivallana mõistetakse inimese tahtlikku käitumist, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele. Tervise all peetakse seejuures silmas füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte üksnes haiguste ja vigastuste puudumist. Naistevastaseks vägivallaks loetakse kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena tekitatakse või võidakse tekitada naisele või tüdrukule kahju või kannatusi, samuti selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist sõltumata kohast, kus see aset leiab.

Justiitsministeeriumi poolt korraldatav kampaania "Ava Silmad" kutsub üles märkama naistevastast (sh lähisuhte- ja seksuaalvägivalda) ning pöörduma abi saamiseks professionaalide poole (tugitelefon 1492 või teatama kuriteost politseile).

Müüt : Ohver ise provotseerib vägivalda, ta on selle ära teeninud.

Sageli süüdistatakse ohvrit vägivalla provotseerimises või “vales” käitumises, mis annab vägivallatsejale justkui õiguse end ohvri peal füüsiliselt välja elada ja teda „karistada“.
Tegelikkus: Ükskõik kuidas ka ohver ei käitu, ei anna see õigust tema suhtes vägivalda kasutada. Probleem on vägivallatseja käitumises, mitte ohvris.

Loe veel: Paarisuhtevägivald ei leia aset ainult koduseinte vahel: ohumärgid, mille abil seda ära tunda

Seotud lood:

Koduvägivald: oska märgata, ära tunda, hoiduda ja aidata!

Müüt: Kui ohvril ei ole nähtavaid vigastusi, siis ei saa vägivald ka tõsine olla

Tegelikkus: Ohvri vigastused ei ole vägivalla tõsiduse näitajaks. Vägivalda kogenud inimesed tunnistavad, et pidev hirmutamine, alandamine ja manipuleerimine on palju raskemini talutav ja kahjustav kui löömine. Pealegi domineerib vägivaldses suhtes emotsionaalne vägivald, füüsilist vägivalda ei pruugi alati esineda.

Müüt: Korralikes peredes ei ole lähisuhtevägivalda, vägivalda esineb ainult vaeste, töötute ja alkoholiprobleemidega inimeste seas.

Tegelikkus: Ehkki mõnedes uuringutes on ilmnenud, et vaesemates peredes esineb rohkem vägivalda, ei ole vaesus ja töötus vägivalla riskitegurid, vaid pigem lisapinge allikad, mis eeldavad täiendavaid toimetulekuoskusi. Vägivalda tarvitavad isikud on vägivaldsed ka kainena. Vägivaldse inimese suhtumine ning hoiakud partnerisse on ka alkoholi tarvitamata samasugused.

Uuringute kohaselt esineb vägivalda ka majanduslikult hästi toimetulevates peredes, kus ei ole sõltuvusainete tarvitamisega probleeme. Sellistes ringkondades aset leidev vägivald jõuab aga harvem avalikkuse ette.

Veel: Koduvägivald ja lapsed: millised on hirmutavad tagajärjed?

Müüt: Vägivaldsed mehed on vaimselt haiged, nad ei suuda kontrollida oma viha ega vägivaldsust.

Tegelikkus: Vägivalda kasutavad ka vaimselt terved, haritud ja tööalaselt edukad mehed, kes käituvad väljaspool kodu võõraste inimestega väga vaoshoitult, viisakalt ja lugupidavalt. Ka oma partneri suhtes võivad nad seltskonnas viibides hoolitsust välja näidata, kuid omavahel olles kasutavad vägivalda, kuna tunnevad õigust domineerida ja kontrollida oma naist. Vägivaldsed mehed suudavad vajadusel väga hästi valitseda oma negatiivseid tundeid ja impulsse.

Müüt: Kui naine otsustab vägivaldsest suhtest lahkuda, siis lõpeb ka vägivald.

Tegelikkus: Vägivald ei lõpe paari lahkuminekuga. Väga tihti jätkub vägivald (eelkõige psühholoogiline vägivald ja kontrolliv käitumine, aga ka füüsiline vägivald) ka pärast suhte lõpetamist. Kusjuures on täheldatud, et lahkumineku ajal võivad vägivallajuhtumid sageneda ning muutuda tõsisemaks.

Müüt: Vägistatakse neid naisi/tüdrukuid, kes selleks oma käitumise või riietusega põhjust annavad.

Loe veel

Tegelikkus: Vägistamine pole kunagi ohvri süü, ei ole olemas tüüpilist vägistamise ohvrit, vägistatakse väga erinevas vanuses erineva sotsiaalse taustaga tüdrukuid ja naisi.

Müüt: Vägistaja on tõenäoliselt võõras mees, kes tungib ohvrile kallale pimedal põiktänaval.

Tegelikkus: Enamik vägistamistest pannakse toime tuttavate inimeste poolt, keda ohver tunneb ja usaldab ja turvaliseks peetud keskkonnas. Need võivad olla sõbrad, partnerid, pereliikmed või tuttavad koolist, kõrgkoolist või töölt.

Veel: Lähisuhte- ja seksuaalvägivalla uuring: maailmas pole riiki, kus naistevastane terror puuduks

47 protsenti Eesti naistearstidest ja ämmaemandatest on tööalaselt pedofiiliaga kokku puutunud

Müüt: Vägistaja on vaimselt haige või seksuaalhälbega

Tegelikkus: Seksuaalründe eesmärk on võim ja kontroll – enamik selle toimepanijast ei ole vaimselt haiged ega ka seksuaalse häirega.

Müüt: Seksi puhul ütlevad tüdrukud algul „ei“, kuid mõtlevad tegelikult „jah“.

Tegelikkus: Asi on lihtne – kui kaks inimest tahavad teineteisega seksida, siis peaks see olema midagi, milles nad mõlemad selgelt kokku lepivad ja millega nad nõustuvad.

Müüt: Vägistamisega on tegu ainult siis, kui ohver saab märgatavaid füüsilisi vigastusi.

Tegelikkus: Mõningatel juhtudel on ohvril välised või sisemised kehavigastused, kuid mitte alati. Ainuüksi asjaolu, et inimesel pole mingeid vigastusi, ei tähenda, et teda ei oleks vägistatud.

Müüt: Vägistamine on ainult siis vägistamine, kui kedagi sunnitakse seksima füüsilist jõudu kasutades.

Tegelikkus: See pole tõsi. Vägistajad võivad ähvardada vägivallaga või kasutada ära seda, et nende ohvrid ei suuda nõusolekut anda (näiteks seetõttu, et nad on purjus või magavad).

Müüt: Kui kaks inimest on varem omavahel seksinud, siis võib seda alati uuesti teha

Tegelikkus: Ainuüksi asjaolu, et kaks inimest on kunagi seksinud, ei tähenda, et järgmisel korral pole seksiks nõusolekut vaja. Ka suhtes olemine ei tähenda, et pead alati tahtma ja olema valmis oma partneriga seksima. Kui sa ei taha, siis ütle julgelt „ei“.

Müüt: Naised valetavad tihti, et neid on vägistatud, sest nad kahetsevad kellegagi seksimist.

Tegelikkus: Uuringute kohaselt on väga väike arv vägistamisega seotud kaebustest valekaebused, see suhtarv ei ole suurem võrreldes valekaebustega mõne teise kuriteo osas. Väga paljud naised aga ei teata vägistamisest mitte kunagi, sest nad kardavad kas kättemaksu või häbistamist.

Müüt: Mehed ja poisid ei saa olla seksuaalvägivalla ohvrid.

Tegelikkus: Mõlema soo esindajad võivad olla seksuaalvägivalla ohvrid, kuid rõhuv enamik seksuaalvägivalla ohvritest (nii alaealisena kui täiskasvanuna) on naised ja enamik selle toimepanijatest mehed. Ka umbes 5% arenenud maade meestest on kogenud elus seksuaalvägivalda, seda enamasti lapse- või noorukieas.

Veel: Mees: kui naine meelitab purjus mehe voodisse, kas see on vägistamine?

Allikas: kriminaalpoliitika.ee