Ma palusin kümnetel vabadel ja vallalistel tuttavatel panna kirja asjad, mis tuletavad neile meelde, et nad on juba mõnda aega üksi olnud. Nende vastused olid üsna vaimukad.
Mõned vastanutest olid lihtsalt naljamehed, teised aga varjasid nalja taha kibedaid kogemusi.
All on ära toodud kõige loomingulisemad ja sagedasemad vastused sellele küsimusele.
Te teate, et olete olnud lubamatult kaua üksi, kui teie papagoi teile teatab, et te peaksite sagedamini väljas käima, või kui teie lemmikklubi turvamees on saanud teile nii lähedaseks sõbraks, et ta ei võta teilt enam sissepääsumaksu. Kui te teate peast, mis eeloleval nädalal kell 19.00-23.00 televiisorist tuleb, või kohaliku restorani bänd pühendab teile loo, mida te ei tellinud, siis vaadake sõnaraamatust järele, mida “üksildane” tähendab ja te leiate sealt oma pildi. Kui mitmed tutvumisteenistused kingivad teile eluaegse liikmekaardi ning austavad teid kui oma kõige väärtuslikumat klienti või kui teie sugulased isegi ei küsi enam, kas te kellegagi käite (või millal te abiellute), siis on see selge märk. Kui te teete eelseisvaks nädalavahetuseks plaane, arvestamatagi võimalust, et keegi võiks teid välja kutsuda, siis olete omandanud üksiku inimese mõtteviisi. Kui te helistate innustunud raadio vestlussaadetesse, et rääkida kellegagi, kes teie probleemidest hoolib, või kui te sööte õhtust köögi kraanikausi kohal, on aeg oma eluviisi muuta. Kui te ei hoolitse enam oma välimuse eest, siis on teid tabanud ägedakujuline vallalisus. Kui te kunagi unistasite rüütlist valgel hobusel, aga olete nüüd valmis sõitma ka lombaka eesliga, või kui te olete valmis minema välja iga mehega, peaasi, et ta on hing sees, töökoht, auto ja oma hambad (eeldatavalt
valged) ja kes ei ole hiljaaegu vanglast välja saanud, siis olete te asunud kompromisside teele. Kui te lasete restorani kelneritel enesele toidu valida ning olete trükkinud välja tulumaksudeklaratsiooni vormid, kus lahtrisse “vallaline” on juba ette rist tehtud, siis olete te aklimatiseerunud. 
