Ma pole hakanud esimesel või teisel kohtumisel kedagi suudlema või käest kinni hoidma, on see vale?

Kohtingutel käimine ja oma elu n-ö teise poole leidmine ei lähe alati nii libedalt nagu filmidest või raamatutest tundub ning vahel satub teele ka takistusi. Naisteka foorumis küsis üks murelik meesterahvas nõu, kuidas uut suhet otsides käituda.

Olen 32-aastane Tallinna mees, aga pole siiani aru saanud, kuidas käib tutvumine, kohtingutel käimine jms. Suhtes olen olnud, aga need pole tekkinud sellise teadliku tegevuse nagu kohtingutel käimise tulemusena. Nüüd otsin uut suhet ja ei tea mida teha või kuidas käituda.

Olen Tinderis tutvunud paari naisega, mõnega pikemalt rääkinud, käinud paaril deidil, mõnega ka rohkematel, aga midagi pole neist saanud edasi ja ma ei saa täpselt aru miks. Võib-olla olen liiga tagasihoidlik? Ma pole hakanud esimesel või teisel kohtumisel kedagi suudlema või käest kinni hoidma, on see vale? Peaksin kuidagi rohkem näitama, et mulle naine, kellega väljas olen, mulle meeldib? Millised on teie ootused mehele ja esimestele kohtumistele?

Tuju rikub ära natuke see, et naised kurdavad, et vabu normaalseid mehi pole, üks näitas milliseid mehi ta Tinderis näeb — “Eluülikool” ja pildid auto velgedest. Olen ise üks neist vähestest vabadest mõistlikest meestest ja kuidagi ei õnnestu tutvuda sellise naisega, kes oleks ise ka mõistlik, huvitav, atraktiivne ja meeldimine oleks vastastikune. Mida teha?

Lugeja, mis arvad, kas uut suhet peakski otsima või tuleb see "õige" sinu ellu just siis, kui sa seda oodatagi ei oska? Kuidas sina käitud, kui soovid enda kõrvale kedagi kallist?