Tahaks teada, mis elu eesti naised tegelikult elavad koduseinte taga.

Kas teie mees pöörab teile tähelepanu? Sellised väikesed asjad, kui näiteks hommikul magate, mees ärkab üles ja nii muuseas patsutab teie peput, enne kui ise voodist tõuseb. Või pärast tööpäeva olete köögis ja mees suudleb selja taga seistes lihtsalt niisama kaelale. Või väike musi põsele enne tööle minekut. Sellised väikesed asjad, millest paistab välja, et te ei jäta meest külmaks ja ta tahab ka niisama teid puudutada.

Või on hoopis nii, et elate nagu kaks korterikaaslast, kes kannavad sama majanduslikku koormat ja ongi kõik. Ei mingit väiksematki särinat. Mehele tulete meelde ainult siis, kui ta seksi soovib? Selline tuim nühkimine, kus teid nagu kasutatakse oma vajaduse rahuldamiseks ära ja meelde tulete atraktiivsuse mõttes alles siis, kui on järgmine kord vaja end rahuldada. Vahepealsed “väikesed asjad” puuduvad.

Olete mõelnud armukese võtmisest? Või juba ongi olemas?

Kui vana olete ja kui vana mees? Mitu aastat koos olete elanud? Algusest peale nii külm mees olnud või aja jooksul maha jahtunud. Pärast lapse sündi? Kellel on aga soe mees ja pole maha jahtunud, siis andke ka teie teada. Ehk saame mingi üldise pildi, mis Eesti kodudes ja suhetes toimub.

Kui ma aus olen, siis kui ma vaatan oma tuttavaid mehi, on mul arvamus, et paljudel puudub sisemine emotsionaalne intelligentsus. Seega kahtlustan, et ega nad ei oska ka kodus naisesse nii suhtuda, et naine tunneks ennast väärtustatuna ja ihaldatuna. Aga sellisel juhul on nad sellised olnud juba kohe suhte loomise algusest peale, kuna neile ongi näkku kirjutatud “olen kalasilmadega tuim tükk”. Siis tekib uus küsimus, et mis kuradi hea pärast naised üldse sellistega suhtesse astusid? Aga võib-olla olid naiste standardite järgi normaalsed mehed? Või hoopis naised kuidagi lepivad, sest neid sarmikaid mehi, kellel juba näost loeb välja flirtimisoskust, soojust ja huvitavat iseloomu, jätkub väga vähestele naistele, seega pigem võtta midagi realistlikumat? Siis ei taha teised naised nii palju meest pihta panna?

Muidugi on võimalus, et ma arvan naistest liiga hästi ja paljud naised pole ise emotsionaalselt piisavalt intelligentsed ja neile ongi sellised mehed enam-vähem sobivad. Kui paljudel naistel endil puudub vastav sisemaailm teistsuguse mehe tahtmiseks? Sellisel juhul need naised jällegi ei näekski probleemi. Võrdleme naistega, kes peavad ennast harituks ja intellektuaalsete huvidega tegelaseks ning esitavad mehekandidaatidele nõudmise, et mees oleks vääriline partner. Naine ise aga arvab, et Šostakovitš on mingi vene moedisainer, Wiiralt “oli mingi minister vä?” ja Jaan Kross peaks vist olema sportlane. Kuid naine leiab endale väärilise mehe ja kaks intelligenti elavad elu lõpuni õnnelikult, kui surm neid lahutanud pole.

Loomulikult tuleb naistega magamistoas domineerivalt, üleolevalt-jõuliselt ringi käia, laksu anda ja rääkida (ning kutsuda naist) sõnadega, mis korraliku daami peaks punastama panema, aga see on juba omaette teema. Pole mõtet mulle hakata siin vastu vaidlema. Korralik ja kombekas naine tahab sisimas olla voodis kõlvatu. Mida haritum ja intelligentsem naine, seda rohkem teda taoline ümberkäimine voodis pöördesse ajab. Ning kui siinne lugeja arvab, et tema küll ei taha nii, siis ta ise ka ei tea, mida ta tahab ja talle tuleb näidata, mida ta tahab ja seda hakkab ta pärast ise tahtma (jah, kõik see lause oli sic). Võib-olla primitiivsetel rumalatel naistel puudub aju taolist värki nautida. Nii, ütlesingi välja. Ma juba kujutan ette, milline kari naisi tahab nüüd mulle vastu vaidlema hakata. :D Pole vaja, tibud. :D Las see teema jääb teiseks korraks.

Nagu näete, ühel meesterahval on sellistele eksistentsiaalsetele küsimustele võimatu kuskilt mujalt vastust saada, kui ainult naistefoorumist.

Vanused ja suhte pikkuse aeg pange kirja, sest see omab minu arvates tähtsust. 19 aastastel “juba 3. kuu läheb” suhtes on tõenäoliselt käe hoidmist rohkem.