Mees olgu vaid õrn ja hoolitsev, aga naine võib meest klohmida palju tahab?

Olen juba mõnda aega tähele pannud, kuidas mõned naised peavad täiesti loomulikuks, et nad võivad oma mehi klohmida, kui aga tuju tuleb… Mees ütleb midagi rumalat? Käega üle kukla! Mees ei liigu piisavalt kiiresti? Sudi aga selga! Mees on sõnade või tegudega südame murdnud? Kõrvakiil ajab asja ära… Samas, kui see mees peaks oma naist kasvõi pisut nügima, oleks ta kohe vägivaldne, et mitte öelda kriminaal ja naisepeksja.

Mu õel on oma abikaasaga suurepärane suhe ja läbisaamine, kuid ikka tuleb olukordi, kui nad pole milleski päris ühel nõul. Ükskord üllatusin kõvasti kui õde mehele lihtsalt rusikaga kõhtu lõi, sest too oli midagi valesti öelnud. Kui hiljem õelt küsisin, siis ta vastas, et ega teisiti mees ju aru ei saa.

Olen ka mujal tähele pannud, kuidas naise meelest on täiesti normaalne meest näpistada, togida ja miks mitte üldse läbi klohmida. Aga mehel pole õigust jagada muud kui paitusi, silitusi, suudlusi ja kallistusi. Kusjuures, kas seda kõike pole näha ka mitte filmides? Kui naine mehele haiget teeb, siis on see nii kohutavalt naljakas, aga kui mees peaks naisele näpu külge panema, oleks selline tüli majas, et hoia ja ahasta. Nägingi kunagi pealt tüli, kus naine kahe käega meest vastu rinda tagus ja midagi tigedalt seletas - mees võttis siis tugevasti naise randmetest kinni ja surus need jõuga naise külgedele. Oi, milline kisa ja draama siis puhkes... Kuidas mees julges oma naise kallal küll jõudu kasutada!?

Mida ma öelda tahan on, et me oleme järjekordselt sattunud tobeda küsimuse otsa — miks tahavad naised, et neid koheldaks meestega võrdselt, kuid samas võtavad endale õigusi, mis ületavad igasugused piirid? Miks võib naine oma mehe läbi klohmida kui tahab ja nõuda samas, et mees tema piire austaks? Jah, mees on “suurem ja tugevam”, kuid see ei tähenda, et teda võiks emotsioonide väljaelamiseks poksikotina kasutada!