Olin oma elukaaslasega koos juba ligi kolm aastat, kui ta hakkas aktiivsemalt Facebooki kasutama. Me mõlemad olime selle suhtlusvõrgustiku kasutajad, kuid polnud varem seal eriti palju aega veetnud, piltidega olime laisad ja profiili ei uuendanud peaaegu kunagi.

Kui kallim leidis endale kursaõdede näol uue sõbrannade seltskonna, muutus temas miski täielikult. Ajapikku hakkas ta lisama üha uusi pilte, millest eranditult kõik olid tehtud peol, rannas või autos. Ühel õhtul pani ta ühe oma kallitest firmapluusidest selga ning hakkas end meikima. Kui küsisin, kas ta läheb välja, sain vastuseks:“Ei, ma teen Facebooki mõned pildid.” vahel kutsus ta ka mind pildistamisel appi, kui oli vaja rõdul kleidiga täispikkuses pilti ja nii edasi. Ma ei vaadanud sellele alguses viltu, sest sõbrannasid on mul omajagu ja endast ilusate piltide riputamine Internetti tõenäoliselt hetke kuumim mood. Polnud nagu minu koht nina kirtsutamiseks.

Aja jooksul hakkas mul aga endal piinlik — kallim pani uusi pilte peaaegu iga päev, profiilipilt vahetus igal nädalal ning ta uuendas oma staatust vähemalt paar korda päevas. Kusjuures välja minnes tegi ta seda alati — vist näitamaks, milline seltskonnaliblikas ta on. Meie omavahelised suhted olid täiesti korras, kuid kogu see sõltuvus Facebookist ja teiste inimeste arvamusest oli minu silmis üha kasvav miinus. Küsisin temalt mitu korda, kas ta peab terve õhtu Internetis istuma ning sõprade pilte “laikima” ja kommenteerima. Vastus? “Aga nendele meeldivad ju minu pildid ka!”

Viimane piisk karikas oli meie ühine puhkus Lõuna-Eestis. Kujutlesin, et me veedame romantilised õhtud lõkkeplatsil, käime järves suplemas ja oleme täiesti teineteise päralt. Ei — kallim oli endale muretsenud netipulga ning peale staatuseuuenduste stiilis “teel randa” ja “ai, kui kõva on telgis magada!” laadis ta igal õhtul ka päeva jooksul tehtud pildid üles. No ei andnud kaks päeva oodata, pildid tuli KOHE üles panna! Ütlesin sel puhkusel talle selge sõnaga kui kõrini mul sellest on, et mu 24aastane elukaaslane käitub nagu 13aastane rate-tüdruk. Õhtu mööduski teineteisele nähvates ja sõimuga valati mind korralikult üle. Sain koguni kuulda, et see, et mina enda eest ei hoolitse ja teistele meeldida ei püüa, ei tähenda, et tema seda teha ei võiks…. No tore. Aga niimoodi lõppes mu suhe tüdrukuga, kes oli armas ja tagasihoidlik ning kelle profiilipilt terve meie tutvumisaja vältel oli armas ja loomulik aias tehtud pilt. Nüüd vaatab sealt vastu pruuniks päevitunud Guessi topiga näitsik ja taolisi pilte on profiilil veel igas poosis umbes 200… Ausõna, ma ei tunne teda enam ära.