Minu sõbranna Eva kohtus nimelt neli aastat tagasi oma unelmate mehega (vähemalt nii ta teda ise kutsub). Mees on hooliv, seltsiv, empaatiavõimeline jne. Lisaks teenib ta hästi ja kallab mu sõbranna vähemalt kolm korda aastas (sünnipäeval, nende kohtumise aastapäeval ja jõuludel) üle erinevate kingitustega. Lillede ja kommikarpide osas ei suuda ma juba ammu arvestust pidada. Neil on ühine korter ning aeg-ajalt võtavad nad ikka ette mõne reisi, et lihtsalt teineteise seltskonda nautida. Ühesõnaga — pealtnäha on kõik väga ilus ja suhe justkui toimiks hästi.

Enne lapsi ei tule, kui abielu on lahutatud

Umbes pool aastat tagasi avaldas mees äkki soovi taas isaks saada. Miks ma ütlen taas? Sest tegelikult on ta juba kaksikutest tütarde isa. Nimelt abiellus Märt 21aastaselt suure armumise tagajärjel endast kaks aastat vanema naisega, kui viimane äkki rasedaks jäi. Paraku läks armumine mööda sama kiiresti, kui see alguse saanud oli ja suhtest jäid ainsa hea mälestusena mehele imearmsad lapsed, kellega ta võimalusel alati midagi koos ette võtab. Märt armastab lapsi ja nii tundis ta mõnda aega tagasi endas taas suurt soovi isaks saada. Eval ei ole varasematest suhetest lapsi, kuid ta tahaks väga emaks saada. Seejuures on tema ainsaks tingimuseks, et elukaaslane ametlikult lahutaks oma ammu sisuliselt lõppenud, kuid formaalselt kestva abielu. Loomulikult tahaks mu sõbranna, et Märt oleks nii palju ikka mehe eest väljas, et lisaks lahutusele ka talle abieluettepaneku teeks, kuid viimast ei ole ta elukaaslaselt kordagi nõuda julgenud. Esialgu piisaks ka sellest teadmisest, et tulevase lapse isa ei ole enam teise naisega abielus.

"Asjaajamine võtab kaua aega..."

Paraku pole see kõik nii lihtne, kuna mees ei kipu sugugi endisest naisest lahutama. Ta on korduvalt Evale lubanud, et läheb räägib laste emaga asjad sirgeks ja vormistab vastavad paberid ära, kuid tegudeni pole see jutt siiani viinud. Ja nüüd on Eval lõpuks tunne, et tema elukaaslane ei tahagi vanast naisest lõplikult lahti öelda, kuid samas soovib järgmiselt naiselt last. On üsna selge, et Eva omakorda tunneb end antud olukorras piisavalt ebakindlalt ja nii surubki ta iga päev oma lapsevanemaks saamise soovi aina maha. Lubadused stiilis „asjaajamine võtab kaua aega” ja „küll ma lahutusega kiiremini tegelema hakkan, kui sa rase oled”, ei rahulda Evat enam ammu. Ta on võtnud nõuks rasedust igati seni vältida, kuni mees eksnaisega asjad selgeks teinud on. Seejuures on mu sõbranna ise õnnetu, kuna ta tahaks väga emaks saada ja lapse isana just Märti näha, kelle vastu tal sügavad tunded on. Lisaks kardab ta, et mehe soovidele niimoodi vastu seistes võib viimane ta ühel hetkel lihtsalt maha jätta ja Eva pole kindel, kas maailmas on veel mõni mees, kellega ta sama hästi kokku sobiks. Pealegi kulub uue ja toimiva suhte ülesehitamiseks aastaid, mis tähendab, et lapseplaanid lükkuksid veelgi kaugemasse tulevikku. Aeg ja kogunenud aastad räägivad aga naise kahjuks. Seda eriti siis, kui soovitakse saada enam kui kahte last.

Jäädavalt võõra naise abikaasa armukeseks?

Ma ei oska oma sõbrannat enam kuidagi heade ideedega toetada. Kui ta praegu siiski rasedaks otsustaks jääda, võib ta jäädagi võõra naise abikaasa armukeseks. Kui ta avaldaks mehele tugevat survet, et see eksist lahutaks, võib mees sootuks minema kõndida ja Eva maha jätta. Kui ta otsustab mehele mitte survet avaldada, kuid ühtlasi mitte rasestuda, võib ta jääda igavesti ootama… nii mehe lahutuspabereid kui ka nende ühist last…