Olen üle neljakümne, sünnitanud, ülekaaluline, just oma elu kõige madalamas augus olnud naine. Mul õnnestus end võita nädala eest tagasi tööle ja üritan oma elu järje peale saada. Enesehinnangust on järel riismed. Niikuinii tuleb seni oma mehe rahakoti peal elada, kuniks ma jalad alla saan ja on  võimalik ka oma panust pere eelarvesse anda. Kasvatame ühiselt ühte last. Hetkel on selline seis, nagu lõksu jäänud loomal. Mees peab meid hetkel rahaliselt üleval, selles suhtes on ta hoolitsev. Kuid see kehakultus on tal koguaeg olnud, nii enese kui ka teiste puhul, ka oma naine peab sale olema.

Paar korda kuus loetakse mulle epistlit pekivõru kohta, mis mul kõhu ümber. Küsin siis alati, et miks see teda häirib, kas siis tema jaoks polegi oluline inimene ise? Mina küll ei tõstataks probleemi, kui ta paksemaks läheks või kiilaneks. See ei oleks minu jaoks enne probleem, kui see tõesti tema tervist mõjutama hakkaks. Minu füüsilise tervisega on kõik korras, sest vaatamata raskele perioodile oma elus, kus kõik oli mõni aeg tagasi nii halvasti kui veel vähegi sai olla, suutsin ma üles leida pisikese lootuse paremate aegade suhtes. Võtangi oma hetkeseisu kui kogemust. Miks siia kirjutasin, soovisin lihtsalt oma südant puistata ja samas huvitatud, kuidas olete lahendanud sarnaseid olukordi.