Miks sul alati kiire on ja milliseid hirme sa kiirustamisega tegelikult peidad?
Kas olete tähele pannud, kui kiire teil on? Kas teil pole isegi aega, et seda märgata? Meil pole enam aega lähedastega maha istuda ning kohvitassi taga küsida, kuidas eluke veereb. Kui meil ei ole millegi sellise jaoks aega, siis see tähendab, et asjad on paigast ära.
Märgakem üks päev, kuidas te jooksete hommikust hilisööni. Hommikul kohvi valmistades on peas juba tööl ootavad tegemised. Tööl olles olete mõtetega lõunal. Lõuna jääb vahele, sest nii kiire on. Lõuna möödudes mõtisklete, kuidas jõuda õigeks ajaks lastele lasteaeda järgi. Lasteaiast koju sõites peate peas plaani, kuidas pesu ära pesta ning õhtuks söök valmistada. Kõige selle kõrvalt sooviks veel aega endale.
Samas on inimesed, kellel pole selliseid tegemisi, kuid neil on ikka nii kiire. Nad otsivad koguaeg oma ellu asju, et peita end pidevalt kiire elutempo varju. Kui meil on piisavalt kiire, siis ei ole aega vaadata enda sisse, tegeleda probleemidega ning jõuda lähemale iseendale.
Raamat “Why Am I So Tired?” märgib: “Praegune elu on täis hoopis teistsuguseid pingeallikaid — tarvis on jõuda järjekordsele lennukile, kinni pidada kõiksugustest tähtaegadest, viia lapsed õigeks ajaks lasteaeda ning nad sealt siis jälle ära tuua — seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata.”
Pole siis midagi imestada, et väsimust on nimetatud meie aja needuseks.
Kunagi oli meie elu märksa lihtsam ja kergem, samuti elutempo aeglasem. Seda võimaldas loodusega kooskõlas elamine — päeval tehti tööd ning õhtuti oldi perega. Meie tänapäeva elu täidab hoopis rohkem tegureid ning see killustatus väsitab meid. Meis on meeletu vajadus pingutada aina rohkem, et ellu jääda — seda nii vaimselt, füüsiliselt ning eelkõige rahaliselt.
Suure killustatuse kõrval mängib muutuste juures rolli ka tehnika kiire areng. Me ei saa peatada kiiret arengut maailmas ning lõpetada raha teenimist. Meil on võimalik muuta oma elu — märgata väikeseid hetki, võtta aega endale ning oma lähedastele. Tekitada oma ellu vaikus ning muuta elamise kvaliteeti.
Vaikusest leiame rahu
Lubades endale hetki, kus oleme vaikselt ning mitte midagi tegemata. Kinkida endale hetki, kus me ei too vabanduseks, et meil on kiire. Hetked, kus vaikus on hirmutav ning tegematus ängistav. Need hetked panevad meid vaatama enda sisse. Kui hirmutav tundub sulle vaadata enda sisse? Näha seal kõiki nõrkusi ja tugevusi. Märgata minevikust tulenevat valu ning hirmu tuleviku ees. Kuulda sisemisi segaseid hääli? Hirmutav, kas pole? Inimeste jaoks pole midagi hirmutavamat, kui kohtuda tõelise minaga. Mida kauem me seda edasi lükkame, seda vähem jääb aega muuta oma elu kvaliteeti ning õnne.
Muuda seda olukorda!
Luba enda ellu tühjus ja kohtu endaga. Mine endaga kohtama, veeda iseenda seltsis iga päev vähemalt üks tund — tee midagi meelepärast. Premeeri end millegi heaga, mine vaata kvaliteetset filmi, jaluta mereääres — tee seda enese heaks. Kohtu iseendaga ja mõista, et kõik see, mis sinu sees end peidab, on inimlik. Selle asemel, et nuriseda selle üle, kuidas kaaslast pole, panusta aega endale.
Lõpeta endale ja teistele valetamine
Kas sulle tundub tuttav olukord, kus sind kutsutakse kuskile, kuid valetad, et sul on paganama kiire? Tegelikult istud kodus diivanil, vahid kümnendat korda oma serjaale ning sööd jäätist? Või siis soovid kellegagi pikemat aega kohtuda, kuid tema toob aina vabandusi oma kiirest elust? Minu elus on palju selliseid olukordi, nii üht ja teistpidi. Sellepärast ma ka tean, kuidas need kiired vastused käivad. Ning selletõttu, et ma oskan ise selliseid vastuseid öelda, näen ka läbi inimestest, kes mulle neid vastuseid kandlikul ette toovad.
Tegelikkus on see, et meil ei saa kunagi kellegi ega millegi jaoks olla kiire, kui me teisest hoolime. Ilmselt ei juhtu midagi, kui lahkud töölt õigel ajal ja ei jää sinna pikemaks, kui vaja. Õigel ajal lahkudes jõuad kohtuda oma vana sõbra või sõbrannaga ning õhtul veel kodus perega aega veeta.
Seega, nii lihtne see valem ongi — ära põgene vabanduste taha ning kohtudes iseendaga kohtud ka teistega!
