Üldiselt  eristame me tunduvalt vähem lõhnu kui loomad (2 tuhat lõhna nende 100 tuhande vastu). See on ka arusaadav. Meil pole vaja oma kodu nurki tähistada, et külalised mõistaksid, kes on kodus peremees. Me ei topi ka oma nina üksteise saba alla ning seda mitte ainult sellepärast, et meil seda lihtsalt ei ole. Meil on palju efektiivsemad võtted sugulise kuuluvuse kindlaks määramiseks  ning vastassugupoole veetluse hindamiseks. Aga ikkagi…


Armuda lõhna

Feromoonid on meid ümbritsevatest lõhnadest kõige tähtsamad. Neid eritavad spetsiaalsed näärmed (kõige rohkem leidub neid kaenla all ja kubemes) ning teatavad rakud. Nende bukett on individuaalne, nii nagu meie sõrmejäljedki. Loomad ja putukad kasutavad feromoone kui suhtlusvahendeid. Nende abil antakse hõimukaaslastele teada, kus on magusam nektar, hoiatatakse ohu eest ning avaldatakse isegi armastust.


Naise haistmine on teravam

Putukad tunnevad üksteise lõhna isegi kilomeetrite tagant. Meie aga peame asuma objekti vahetus läheduses, et lugeda seksuaalse veetluse lõhnade individuaalsest aabitsast. Tundes selles lõhna, millele on häälestatud sinu isiklikud haistmise keskused, võib tõepoolest esimesest hingetõmbest pea kaotada.

Daamid on seejuures palju tundlikumad meeste feromoonide suhtes kui härrased naiste omade suhtes. Muide, naiste kurikuulsat intuitsiooni seletavad mõningad neuropsühholoogid just kõrgenenud tundlikkusega lõhnade vastu. Meie alateadvus analüüsib need automaatselt ning annab vastava vihje.


Süüta sädemest leek

Universaalsete feromoonide omadused on hormoonidel, mis kanduvad laiali kogu organismis ning erituvad higinäärmete kaudu naha pinnale. Näiteks stressi ja paanika hormoonid — adrenaliin ja noradrenaliin — lõhnavad hirmu järgi ning tekitavad koertes agressiivse käitumise hirmunud inimese suhtes. Tema kaaslased aga tunnetavad  pinget ning ootamatut antipaatiat, mida tavaliselt antakse edasi väljendiga: „Ma ei kannata ta lõhnagi”.

Pole välistatud ka vastupidine. Tänu feromoonidele võib võõras armastus olla „nakkav”. Mees on sind juba aastaid püüdnud vallutada, sina aga ei jaga tema tundeid. Mingil ajahetkel avastad siiski üllatusega, et sa polegi enam tema vastu ükskõikne. Positiivsete emotsioonide mõjul toodab aju endorfiine, mis lõhnavad sümpaatia, õrnuse ja imetluse järele.

Ometi mõjutavad alateadvust kõige tugevamini suguhormoonide lõhnad. Teadlased eraldasid tugevama poole higist lenduva ühendi — alfa-androstenooli, mis kuulub meeste suguhormoonide, androgeenide hulka. Kui seda pihustati kaupluste proovikabiinidesse ning kinosaali, üritasid eksperimendist osavõtjad naised just nendesse kabiinidesse siseneda või istuda kinos lähemale pihustatud kohtadele, kuigi mujal oli vabu kohti küllaga.

Aga ega naisedki võlgu jää. Naiste feromoonid kopuliinid, mis kuuluvad vaginaalse sekretsiooni koostisse, saadavad mehele signaali: võid lähemale astuda. Kopuliinid tõstavad meeste silmis meie seksikust. Et seda mitte kaotada, järgi kahte lihtsat reeglit.

1.     Ole parfüümide ja intiimhügieeniks mõeldud vahendite kasutamisega tagasihoidlik.

2.     Eelista feromoonide levikut takistavatele teksastele ja pükstele seelikut. Selle lehvivad hõlmad soodustavad kõndides  „armastuse molekulide” mõjuraadiuse laienemist.


Kuidas nuusutades teada saada tema saladusi?

Mees ei vali oma desodorante, losjoone ega odekolonne juhuslikult. Tema valitud lõhnad räägivad paljustki.

  • Kas su kallim armastab eksootilisi idamaiseid aroome teravate muskuse nootidega? Temaga juba igav ei hakka. Ta on ettearvamatu, sõnaosav ning oskab elust rõõmu tunda.
  • Eelistab magusaid lillelõhnu? Ole valvel: sinu partner on võimeline sulle ootamatusi valmistama. Ta langeb ka kergesti depressiooni.
  • Kas talle meeldib, kuidas lõhnavad alpiaasad ja polaarmaade samblad? Sellised eelistused reedavad põhjamaise iseloomu. Enesekindel, energiline, tasakaalukas. Temaga võib vabalt luurele minna.
  • Kas partner eelistab vürtsikaid lillelõhnu ning merebriisi värskust? Ära loodagi ta avameelsusele: mees on kinnine ja väga auahne. Ta on võimeline ohverdama oma suhted karjääri nimel.


Allikas: Dobrõje Sovetõ, oktoober, 2011