Nädal kirglikust kontoriromaanist

Töökaaslastega suhteid luua — tänan, ei!
Nii ma arvasin. Liiga palju komplikatsioone!
Ent armastus ei küsi aega ega kohta ning tunnete süttides lendavad kõik head kavatsused ja ontlik käitumine isegi tõsistel pereinimestel ühe hetkega üle parda.

Esmaspäev: ootamatu teineteiseleidmine… keldris

Pidime Taaviga, kellega juba viimased viis aastat samas osakonnas töötame, ühise laupäevaku raames töökoha keldrit koristama. Tõstsime tolmustes dressipükstes nohinal kaste ja korjasime mustadesse prügikottidesse kokku vanu ajalehti.

Äkki vaatas ta mind kuidagi imelikult, nagu näeks esmakordselt. Ka mina tundsin, et pea läks kuidagi veidralt kuumaks. Ta astus mulle kiiresti paar sammu lähemale ja suudles täiesti ootamatult otse suule. Mina seisin algul rabatult nagu soolasammas, aga siis suudlesin vastu. Ta ütles, et on mind alati imetlenud, aga pole kunagi julgenud läheneda. Pea käis küll ringi, aga lippasin ruttu uksest välja, et kõige hullemat ära hoida. Jalad olid nagu makaronid.

Koju mehe ja laste juurde minnes tundsin tugevaid süümepiinu ning tegin neile nende lemmikrooga, pannkooke lihaga. Isegi seksisime sel õhtul abikaasaga, aga minu mõtted olid ikka väga mujal! Ent hing rõõmus…

Teisipäev: sära, mis paistab kaugele

Täna hommikul tulin tööle, elevus hinges, sest teadsin, et miski pole enam endine. Taavi oli juba kohal. Lihtsalt viipas tervituseks, nagu ikka, endal silmad sädelesid. Ka minul vist, sest mulle öeldi päris mitu korda, et pidin lausa särama.

Minu töölauale olid ootamatult ilmunud lilled (näe, romantik pealekauba! ). Meie toa naised veel tögasid, et ehee, sul on salaaustaja. Ma hoidsin suu kõvasti kinni, sest kuulujutte mulle küll vaja pole!Taavi kutsus mind lõunale. Istusime autosse ning sõitsime linnast välja, haarates tee pealt bensiinijaamast üht-teist kaasa. Me isegi ei rääkinud suurt midagi enne armatsemist (oh, mis vanamoodne sõna!). Aeg ja ruum kadusid, ta ütles, et armastab mind ja tahab minuga abielluda.

Ehmusin tõsiselt, sest tean, et ka temal on pere ning… üleüldse, ma polnud niikaugele mõelnudki! Vastasin, et ka minu tunded tema vastu on väga tugevad, aga ärme nüüd kiirusta. Ja suudlesin teda ninaotsale.

Õhtul sain sms’i: armastan, armastan, armastan… Minu telefoni piiksumise peale küsis mees, kes see nii hilja veel sõnumeid saadab. Kostsin, et sõbranna. Tegelesin terve õhtu lastega ja olin pisut hajevil. Õhtul voodis vaatasin abikaasa tuttavat selga ja teadsin surmkindlalt, et lahku ma temast küll minna ei taha. Ta on hea isa ja armastab mind. Ent pisikesed kuradid sosistasid kõrva hoopis midagi muud…

Kolmapäev: jalad ei puutu maad

Saabusin tööle veerand tundi varem, sest ma lihtsalt ei jõudnud ära oodata, millal Taavit näen! Tema oli juba kohal. Tegime rahulikult koos ühe suitsu ja ta suudles mind hommikutervituseks põsele. Minu mees kodus vist aimab midagi, sest ta küsis täna, mis puhul ma ennast nii väga sätin. Tahan tõesti ilusam välja näha (ostsin ka uue pesu). Tööl aeg lausa lendab!

Lõuna paiku kohtusime Taaviga jälle suitsunurgas ja ta sosistas, et oli terve öö ainult minust mõelnud ning kavatseb oma naise juurest ära tulla. Mmm… Ma ei teagi, mida ma tundsin. Ühest küljest olin muidugi meelitatud, aga… Ütlesin, et tema on ka mul pea täiesti segi ajanud, aga ma ei tahaks kohe kindlasti kahte peret lõhkuda. Ta muutus kurvaks, aga ütles, et ükskõik mida ma otsustan, tema lepib sellega ja armastab mind kõigest hoolimata.

Sel hetkel astus ootamatult sisse Kristi (meie sekretär) ja küsis, mis salajuttu te siin räägite, olete mõlemad nii kavala näoga. Ise oli sellise vastiku klatšimoori olemisega. Loodetavasti ei saa MITTE KEEGI teada, sest see oleks tõeline skandaal! Sealsamas otsustasin, et peaks asja ikka kiiresti ära lõpetama — enne kui hilja!

Läksime ikkagi koos lõunale. Ja seal ma siis olin kõige oma otsustavusega! Piisas ainult temapoolsest vihjest, kui ma juba helistasingi tööle, ütlesin, et pean lapsega hambaarstile minema, ja maandusin koos Taaviga hotellis (jumal, missuguse näoga see adminn vaatas!!!) Kolm tundi lendas nagu viis minutit! Ma pole kunagi sellist kirge tundnud — ka mitte nooremana, oma mehega. Olen nii armunud, et…

Tööl töine olemine muutub järjest võimatumaks. Igas meie pilgus on tunded — ja see on teistele selgelt näha. Kolleegid juba vahetavad tähendusrikkaid pilke. Ent otsustasime Taaviga, et kuni pole vahele jäänud, seni salgame kõike.

Koristasin kodus nagu hull, sest energiat on kohutavalt. Selline tunne on, et kui kõnnin, siis jalad ei puutu maad! Ootan juba homset, et jälle oma armsamat näha!

Neljapäev: kas lihtsalt romaan või tõsine suhe?

Täna ootas mind tööl sahtlis karp šokolaadi. Olen kohutavalt õnnelik! Lapsed on ka heas tujus ja ütlevad, et emme, sa oled nii rõõmus ega pahanda meiega üldse. Mees on vait ega ütle midagi. Ega meie abielul ju viga polegi. Aga nüüd, võrreldes tundeid Taavi vastu oma abieluga, tajun, et elame nagu õde-venda. Tegelikult tundsin juba ammu, et tahaksin natukene rohkem tähelepanu, ja minu kallim täidab selle tühimiku nüüd kümnekordselt.

Tööl vähemalt naised aimavad küll raudselt midagi. Seesama Kristi juba küsis, kas mul on armuke. Tundus küsides isegi lausa kade! Tegin näo, et tegu on naljaga, ja kukkusin lõõpima. Arvaku, mis tahavad!

Ainus, kellele ma meie suhtest rääkinud olen, on minu parim sõbranna Marge. Äkki poleks talle ka pidanud, aga no ei saanud — see lihtsalt pulbitseb mul sees ju! Marge soovitas meil madalat profiili hoida ja… nautida! Sest elame ju ainult üks kord ja ilusaid armastuslugusid tuleb elus nii harva ette.

Lõuna ajal oli meil koosolek, nii et kontorist välja nihverdada ei õnnestunud. Seevastu oli Taavi mulle kotti armastuskirja poetanud! No nagu filmis, ausõna! Üks teine kolleeg nägi, kui ta mu koti kallal käis, ja küsis: mis sa otsid? Taavi vastas, et ma käskisin tal oma kotist suitsud võtta. Võttiski paki suitsu. Pärast naersime mis hirmus. Et näe, vahel on sellisest halvast harjumusest nagu suitsetamine kasu ka!

Pärast tööd läksime restorani sööma. Lihtsalt selleks, et koos olla. Oleme ikka kõrvuni armunud! Tuleviku teemat väldime nüüd mõlemad. Selge see — meil on ju lapsed, majaliisingud jms kaelas, mis asja keeruliseks teevad. Muidugi mõtlen ma umbes kümme korda päevas, kuidas võiksid asjad ja elu temaga olla, aga noh… see on sama, nagu mõelda, kuidas oleks elada Inglise kuningannana!

Reede: seks kontoris ja ühine nädalavahetus

Ärkasin kell neli hommikul! Lebasin voodis ja mõtlesin… Ikka Taavist! Meie esimene ühine nädalavahetus on kätte jõudmas! Ütlesin kodus, et lähen Saaremaale komandeeringusse (õnneks on mul selline töö, et see vale tundub usutav!), ja minu kallim tegi sedasama.

Vastik on valetada, aga midagi muud ka ju üle ei jää. Ega me ei ela ameerika filmis, kus armunud kohe abikaasale südant puistama jooksevad! Ma ei kavatse iialgi oma mehele Taavist ja sellest tundest rääkida. Milleks talle niimoodi haiget teha? Ehkki fakt on see, et armastan praegu tema asemel kedagi teist ja tahan selle teisega võimalikult palju aega veeta.

Panin tööle selga oma kõige lahedama kostüümi. Kohvinurgas tervitasime vaid põgusalt, sest teised olid ümber, aga tundsin, kuidas ma näost tulipunaseks läksin. Põgenesin! Maja oli täna üsna tühi, sest enamik rahvast oli koolitusel. Taavi kutsus mu oma kabinetti ja keeras ukse lukku. Ta oli mulle sõrmuse ostnud!!! Ehmusin keeletuks, aga ta rahustas mind ja ütles, et kingib selle lihtsalt armastuse märgiks.

Ja siis juhtus miski, mida reaalses elus ette ei tule (nii ma arvasin!!!). Armatsesime otse tema töölaual! Ma olin algul pabinas, et mis siis saab, kui keegi koputab või helistab, aga tema oli nii otsustav, et ma ka enam millelegi ei mõelnud.

Kui kabinetist välja läksin, olin ilmselt näost punane, sest ülemus, kes oli oma koti maha unustanud ja korraks tagasi tuli, küsis, kas mul on palavik. Ütlesin, et on jah. Praeguseks olen sellega leppinud, et kõik ükskord niikuinii välja tuleb, kuigi teeme omalt poolt kõik, et suhet salajas hoida. Me ei taha meile elus olulistele inimestele ilmaasjata haiget teha ja üritame ka kodus olles normaalselt käituda.

Aga ühtlasi ma tean, et selliseid kolmapäevi ja reedeid ja nädalalõppe tuleb meil veel!