"Me võime käia mõnda aega teiste poolt sisse tallatud radu, mil meid kangesti tahetakse kuhugi armastuse poole suunata. Eneselegi teadmata, kes või mis see õige Sinu teel on ja valgus... Mina olen aga veendunud, et igal ühel meist on oma tee, iseenda isiklikult kogetav värvidespekter, isiklik oma armsam. Tundke see ära, jõudke kohale ja te mõistate, et valgus ning pimedus, mis meid reaalsusesse pidevalt eksitavad on illusion!

Oleme ka juba kuldses eas ja naudime elu. Teame mida tahta või millest loobuda... Meie emade ja vanaemade aegu algas umbes 40. sünnipäeva paiku igav ja aseksuaalne keskiga, kus tuli roosad kleidid kappi riputada.Tänapäeval sünnitavad elu ja ilma näinud neljakümneaastased naised sageli alles esimese lapse. Need, kel lapsed olemas või kes neid ei tahagi, keskenduvad süümepiinadeta enda arendamisele.

Käes on kauaoodatud tasakaal sisemise ja välise ilu vahel. Inimeste eluiga on nüüd märksa pikem ja võimalusi enda mitmekülgseks arendamiseks võrratult rohkem. Ka ilu ei kao – palgeid aitavad klaarina hoida tervislikud eluviisid, päikesekreem ja liikumine.

Jah, 20ndates võid küll olla füüsiliselt kõige kaunim, kuid su elluastumisest hirmunud ja kahtlev mõistus ei oska seda nautida. Minu lemmik näitlejanna Jennifer Aniston on välja öelnud, et ta jumaldab neljakümnendaid eluaastaid, sest tema kolmekümnendad olid sõna otseses mõttes vastikud. Just nii ma ise ei väidaks, aga praeguses hetkes olla on nauding. Elame ja naudime elu… Teed on käidud ja aeg oleks pühenduda pere - elule.

Naine ulatab sünnitades oma lapse, mehe kui universumi poole, soovides kinkida maailmale selle, kes sündis läbi tema. Mees kui universum ja naise elu keskpunkt võtab kingituse vastu ja annab naisele austusega koha enese kõrval, et koos seista, saata ja toetada ühise lapse teekonda maailmas. See laps on armastusega maailma vastu võetud ja ta on kingitus iseendale, kes armastust kogenuna jagab seda kogu maailmale - olles kingitusena kingituseks kõigile.

Ma armastan armastust. Armastus on lõhnatu, värvitu, maitsetu asi. Aga kui armastust on kahe inimese vahel piisavalt palju, siis muutub see eriliselt kaunis asi kõigi jaoks nähtavaks. Ma unistan ja armastan sellise tugevuse, sellise rikka magnetilise väljaga, et tõmban ligi vaid küllust ja heaolu. Hingan rahus armastust sisse ja rahumeelt välja. Või siis vastupidi, kuidas iganes mulle ka parasjagu ei tunduks.

Tingimusteta armastus ei pea olema suunatud vaid inimestele või iseendale, vaid pigem saama võimaluse kajada meile vastu igas olendis, igas lilleõies, igas väikeses soovis ja mõttes.

Armastan neid hetki, kui peale töökat päeva mõnuleme vannis - lihtsalt vaikuses. Sõnad on üleliigsed Siis armatseme, süda on saanud üheks, lihtsalt nii mõnus on olla, et silmist purskaks pisaravett.

Minu imeline tundemaailm on alguse saanud eriti meeldivast suhtest, mis nagu kestaks siiani. Öeldakse, et julge unistada ja see täitub ootamatult. Kunagi keskkooli aegu oli meie tutvusringkonnas hästi sarmantne noormess, kes oli minust mitmed aastad vanem. Oiii kuidas ta meeldis mulle! Me olime lihtsalt head sõbrad aastaid. Ta kolis välismaale ja aeg-ajalt käis ikka Eestis, kodulinnas. Ja siis kunagi hiljem kohtusime ühel kaunil suvel ja juhtus midagi nii erilist, mis avas minu tundemaailma põhjalikult. Me veetsime koos nädalavahetuse: jalutasime vanalinnas, nautisime kohvikuid, armatsesime kinos ja hiljem hotellitoas…

Neid kordi oli veel, mis toitsid mu hinge ja rõõmustasid meelt. Iga kohtumine tundus taas uus ja huvitav, imeline. See suhe ei viinud abieluni ja lapsi meil pole, kuna tegemist on vaba hingegega, kes naudib elu. Olen oma eluga edasi läinud ja leidnud kellegi, kes on jätkuks sellele kuumale suhtele. Olen ennast "valguse paistel soojendanud", et armastust jagada ja head endale tõmmata. See on üks mõnus tunne, kui saad armastada ja armastust tunda.

Täna on küll vihmane ja raju ilm aga tunnen kuidas Päike paistab ikka minu sees. Ärgem kaota lootust, kuskile keegi on teie jaoks olemas!

Jaga nüüd enda lugu meiega naistekas@delfi.ee!