Me olime koos väga pikalt, juba alates keskkoolist. Ise ka ei usu, aga tõesti, olin üle kümne aasta koos oma esimese armastusega. Veidi pärast oma kolmekümnendat sünnipäeva sain teada, et mees pettis mind naisega, kes oli ka kaudselt meie sõpruskonnaga seotud — nimelt on ta mu eksmehe sõbra eks… Nüüdseks olen ma lahkuminekust enam-vähem üle saanud ja oma ekselukaaslast enam ei igatse, küll aga igatsen meie ühiseid sõpru, kes justkui oleks pärast lahkuminekut mehele jäänud: näen ikka suhtlusportaalides pilte, kuidas nad kogu kambaga jälle kusagil koos hängivad, aga minuga võtab väga harva keegi neist ühendust…

Kui on olnud nii pikk suhe ja ühine sõpruskond, siis on üsna raske määrata, kelle sõbrad paari ühised sõbrad rohkem on: paljud on tekkinud suhte ajal ja need, kes kummalgi olid juba enne meie suhet, on n-ö segunenud — näiteks minu üks lapsepõlvesõbranna on praegu koos mu eksmehe sugulasega. Jah, see lapsepõlvesõbranna ongi ainus, kes minuga veel tihedamalt suhtleb, teised kaovad järjest rohkem ära. Ilmselt on põhjus selles, et mu eksmees on ise nii aktiivne ja otsib kogu aeg seltskonda ning mind siis targu ei kutsuta, et äkki tekivad konfliktid…

No igatahes minu arust on see ebaaus, et mina jäin nüüd kõigist oma sõpradest ilma. Ma ei tea, kas peaksin oma eksiga sellest rääkima… Mida teie minu olukorras teeksite?