Niimoodi lõpetad sa suhte... ilusamini
Kas selline asi on üldse võimalik? Kahtlane, kuid seda saaks teha natuke vähem kohutavalt. Muidugi see, keda maha jäetakse, hakkaks vaevalt seda sündmust kunagi „meeldivaks” pidama. Olen selle ise läbi elanud ja kui oleksite tollal minult küsinud, kas seda oleks saanud kuidagi „paremini” teha, siis ilmselt oleksite saanud minult koos seda saatva kujuteldava paremsirgega järgmise vastuse: „Jah, ilus oleks olnud mind mitte maha jätta.” Nüüd, kuus aastat hiljem, on mul väga hea meel, et see nii läks, aga kui kohtaksin seda poissi veelkord, siis soovitaksin tal edaspidi sarnases olukorras olla julmalt aus. Aus vastus oleks rohkem haiget teinud, kuid oleks samas heitnud mind sellest suhtest kaugemale — edasi vastu oma uuele saatusele, mis on (riskides mõjuda kelkimisena) tõeliselt helge.
Kui hakkad suhet lõpetama, siis ole valmis paljudeks „aga miks?!”-ideks. Vasta neile ausalt ja selgelt, mitte: „Asi pole sinus, vaid minus.” Me ju kõik teame, et see on jama ja et muidugi on asi vastupidi. Sellise vastuse parem versioon oleks kombinatsioon mõlemast: „Asi pole sinus, ka mitte minus, vaid meis.” Selles variandis võib mingi mõtegi sees olla ja igatahes oleks see tõele lähemal. Mis iganes ka põhjuseks on, ära jäta oma partnerit ilma selgitusteta maha ja ka ilma endale küsimusi esitama. See võib näida julm, kuid kui oled lõpetamas, siis tee seda. Lõpp. Punkt.
Kahjuks on paljud inimesed liiga arad ja kasutavad partneri mahajätmiseks SMS-i, telefoni või jututuba. Või siis kaob isik kolmeks nädalaks ära, kuni mahajäetu ise lõpuks tõe välja jagab. Kui jagab. Ühe minu sõbra tütarlaps ei andnud endast enam kuulda pärast seda, kui nende suhe oli mõnda aega olnud keerulises faasis. Sõber, kõrvuni armunud, oli uskunud, et nad tulevad sellest välja. Kui siis tüdruksõber kadus, kahtlustas ta kohe kõige hullemat. Mitte seda, et teine oli otsustanud suhte sellisel vääritul viisil lõpetada, vaid midagi hirmsamat: et temaga oli midagi juhtunud. Kuna tegemist oli kaugsuhtega, siis alustuseks helistas mees lohutamatuna läbi kõik tütarlapse tuttavad ja pereliikmed. Ta nuttis ja oli veendunud, et juhtunud on midagi kohutavat. „Kas on välistatud, et ta üritab suhet argpükslikul kombel lõpetada?” pakkus mehe õde välja. Ent mees oli kategooriline: „Ei, seda ei teeks ta kunagi. Ma helistan Interpoli!” Helistaski ja Interpol kogus jõude, valmis kogu riiki läbi kammima. Nad tungisid sisse neiu töökohta. Tüdruksõbra kolleegid olid šokeeritud ja neiu ise — seismas vastuvõtus — samuti ehmunud: talle ei olnud pähegi tulnud, et ühe suhte inetu lõpetamine võiks omandada selliseid proportsioone. Minu sõber tundis end tõeliselt alandatuna, oli kogu loost pöörane ega rääkinud tüdruksõbraga enam sõnagi.
„Me peame rääkima.” See on rahvusvaheliselt tuntud fraas ja kõik teavad, mida need sõnad tähendavad. Kui tahad, et teine kohe taipab, millega tegu, siis võidki just nii alustada. Mina aga soovitaksin lähtuda partnerist: mis sorti inimesega on tegu ja kuidas maandada see sõnum tema puhul kõige pehmemalt, ilma katastroofilisi mõõtmeid võtmata, sest katastroof oleks see ikkagi — tema jaoks.
Ole valmis selleks, et ta esitab küsimusi. Valetamine säästab ajutiselt sind, kuid mitte teda. Pealegi, retoorika eesmärk, nagu juba öeldud, ei ole valetamine. Tõe päevavalgele tulek võib olla masendav, kuid kindlasti mitte mingi hirmulugu, mida oled endale ette kujutanud. Võimalik, et su partner läheb endast välja ja hakkab karjuma. Ükskõik, kui palju ta ka ei kisaks, jätka selgitamist, et sa soovid oma eluga edasi minna. Ta võib hakata ka paluma: „Ma võin muutuda!” Seegi on ängistav, kuid kindlasti mitte nii hull, kui sa kartsid. Kui oled kindel, et soovid edasi minna, siis vasta: „Ma tean, et sa võid muutuda, kuid tean ka seda, et mina ei muutu − ma tahan üksi edasi minna. Homme ja ka kõikidel päevadel pärast seda.” See on karm, kuid ka tõsi. Me kõik väärime tõde.
„Temast ülesaamine ei võtnudki mul väga kaua aega ja seda ühel põhjusel: ta oli siiras,” tunnistas üks kursuslane, kui teemaks oli ebameeldivad teated. Veel üks hea näide sellest, mis eelis on otsekohesel suhtlemisel. Muidugi oled sa kellelegi haiget teinud. Kuid see kuulub elu juurde. Kindlasti oled ka ise haiget saanud. Kui ei, siis küllap korraldab „karma” nii, et see juhtub sinuga tulevikus. Nii et mingem eluga edasi!
