Võid ennast kujutada väga tugeva isikuna, kuid soov on ikkagi omada enda kõrvale head sõpra või armukest. Sest üksindus on — surm. Ma ei ole Buddha, et lähen metsa ja saan vaikusest rahuldust.

Teine asi on see, kui jõuad peale pikka tööpäeva koju ja peale pikki vestlusi saad kauaoodatud vaikuse. Kuid kui päev-päeva järel, õhtu-õhtu järel, su ainuke sõber, kes sulle esikus vastu tuleb on see on paks rasvane ja näljane kass, siis hakkad sa vaikust vihkama. Ruum täis tühjust meenutab sulle, et sa oled ÜKSIK. Sa vaatad ennast kõrvalt: inetu ma ei ole, ei invaliid, vaaritan hästi borši ja mitte keegi ei taha endale naiseks. Tahest tahtmata tekib alaväärsustunne. Selle tulemusena hakkad seda vaikust ja tühjust asendama tegevustega: kokakursused, keelekursused, joogatunnid, enesekaitse kursused, jooksmine — ühesõnaga kõik, mis tapaks igavuse nendel üksildastel päevadel. Uhkust tunda enda üle on ju küll.

Mitte, et ma nutaks öösiti patja, et mul meest pole. Asi on hoopis selles, et perekond on hindamatu väärtus. Omada enda kõrval sõpra, kes armastab sind oma veidrate kiiksudega — see on parim kingitus. Sellist, kes sõidab apteeki, kui sa oled voodis nagu laip. Sellist, kellele sa saad rääkida oma hulludest või piinlikest päevasündmustest, kellelt saaksid nõu küsida või kes libistab öösel sulle teki peale ja võib-olla veab, saab temast ka su lapse isa. Apteegis meest ei saa osta!

Läksime ükskord sõbrannaga baari. Mõlemad ilusad — nagu ajakirja esikaanelt. Alates kingadest kuni seksika pesuni välja. Juuksed sätitud, meik, maniküür, kerge parfüüm. Lootsime mõlemad meest kohata. Istume, joome rahulikus tempos šampanjat. Mehi oli baaris kaks ja needki olid lillad. Ilusaid naisi oli aga nii palju, et täiesti arusaadav, millest meie mehed on paksuks läinud. Nad on lihtsalt ära hellitatud! Kui iga teine naine näeb välja nagu supermodell, on sul hetkega valikuvõimalus. Nagu supleks kulla sees. Ja see, et ma krimpsutan nina oma kolleegi Peetri suhtes — see on puhas üksiku idioodi uhkus. Baaris ringi vaadates näed iseenda koopiaid: targad, ilusad ja lõbusad. Sõltumatud ja täiesti üksikud. Jah, võibolla mitte kõigil ei ole looduslik ürgne soov omada enda kõrvale tugevat meest, kuid enamikul siiski on. Kurb tõde on see, et õige inimese kohtamine ei ole kõige lihtsam.

Igasugune tutvus mehega on nagu sisemine skaneerimine, et kui halb või kui hea kõik on. On ju tüdrukuid, kes armuvad ja plaks! kohe pulmad, sest neil on see eriline “tunne”. Aastate pärast vinguvad, et mehed joovad, peksavad, ei mingit õrnust ja üldse: “Kuidas ma sain sellise matsiga abielluda?!”.

Suhted pole mitte ainult rõõm ja nauding, vaid ka koguaeg üks pidev töö. Kaks täiskasvanud inimest, kes mõistavad teineteise väärtust. Suhe võib laguneda nagu liivaloss. Iga mees teab, kes on kaua suhtes olnud, et naised on plahvatuslikud pommid. Kui paljud on selleks valmis? Nüüd on ju uus inimpõlvkond, ei sobi — vahetame uue vastu välja! Isegi kui see mudel on kaks päeva vana.

Tuttavad on arvamusel, et ma peaksin oma kõrgeid nõudmisi muutma. Meenutades oma noorust, kui poisid lihtsalt meeldisid. Sisemiselt nõustun sellega. Aga kurat võtaks, ma ei suuda omale võta meest, keda ma pean taluma nagu paljud sõbrannad teevad. Mees, kellel on suva omaenda lastest või mees-alkohoolik, kes peksab oma naist. Või selline, kes elab sinu kulul, otsides oma unistuste tööd. Lahutatud Mari, kes kirub oma vana suhet ning seikleb mööda linna pidudel. Siiril on mitu abielumeest, kes on otsustanud, et ei tahagi suhet. Abielumehe pluss on see, et nad oskavad kinkida seksi ja romantikat!

Kokkuvõtteks ma ikkagi ei taha nii. See on nagu suletud ring — kui sa ei suuda leppida vähesega, siis satud iseenda kootud võrku. Kõige kurvem on see, et möödub veel 10 aastat ja ma kahetsen, et ei ole selle kiilaka Peetriga abielus.