Nii nagu on kombeks visata ära pruudikimp, loobusid naised vanasti ka oma neiupõlvenimest. Tänapäeval pole traditsioonide jõud enam nii suur. Pealegi seab ühiskond iseendaks olemist ka naise puhul juba lausa normiks. Valikuvabadusest hoolimata nõuab see otsus mõnikord pikka kaalumist.

Tartu Ülikooli tarbijakultuuri lektor Margit Keller, kes jättis abielludes alles oma nime, ütleb, et olgu isiklikud põhjused kui tahes erinevad, suureneb neiupõlvenimega abielunaiste arv tänu muutustele ühiskonnas: “Kogu maailmas on naiste ja meeste suhted muutunud ning traditsiooniline patriarhaalne ühiskond hakkab vajuma unustuste hõlma.”

  • Kristiina Ojuland, blond minister
  • Austajate haardes
  • Ohverdasin elu

    Telli ajakiri!

  • Ka Eesti pole erand: muutuvad väärtused, suhted, soorollid, perekonnamudel. Kui veel pool sajandit tagasi vahetasid abielludes nime kõik naised, siis hiljem on seda juhtunud järjest harvem. Varem säilitasid oma nime eelkõige vanemas eas või teistkordselt abiellujad, kes ei soovinud kõigile tuttavast ja harjumuspärasest nimest loobuda. Samuti naised, kes abiellumise ajaks olid juba avalikkusele tuntud. Praegu kogub aga oma nime jätmise suundumus populaarsust ka nooremate hulgas.

    Abiellumisealt noorteks-vanadeks jaotab hetkel 30. eluaasta piir. Praegu jääb umbes kümnendik noortest naistest mehele minnes oma neiupõlvenime juurde.

    Tallinna perekonnaseisuametnik Harri Kingo toob välja traditsiooni eiramise põhjuse: “Abielu ei ole enam kahe inimese üheks saamine, vaid leping, mis paneb paika koosolemise vormi.” Teise inimesega pole enam nii oluline samastuda. Levinud on lähenemine: kellena ma sündisin, selleks ka jään.

    Liiga ise

    Stilistina tuntud Jana Hallas, kes on seitsmendat aastat abielus muusikaprodutsent Alar Kotkasega, jättis alles oma neiupõlvenime. “Nimi on osa minust, minu olemusest ja isiksusest, pealegi olin abielludes 25, mis on juba piisavalt väljakujunenud isiksus,” räägib Jana, kuid tähendab samas, et mõte võtta kellegi teise nimi oli talle võõras juba üsna noorelt. “Minu nimi on mul kogu aeg olnud ja ma olen selleks liiga ise. Pealegi mulle meeldib mu nimi ja see sobib minu eesnimega.”

    Rocca Al Mare Kooli algklasside õpetaja Liivika Tärk, Tallinna Linnateatri näitleja Rain Simmuli abikaasa jäi 12 aastat tagasi vaid 20aastasena abielludes samuti kandma oma neiupõlvenime. Tema maagilistest õpetustest huvitatud ämm oli välja arvutanud, et Simmuli nimi Liivikale ei sobi. “Tol hetkel olin nii armunud ja mind huvitas ainult üks inimene, mitte tema nimi, ning kui siis Raini ema soovitas jätta oma nime, oli mul ükskõik,” meenutab naine. “Praegu on aga hea meel, et läks just nii – mul on mu oma nimi, millega olen sündinud, mis on minu oma ja sellega ma ka suren.”

    Piirideta maailm

    Oma nime juurde jäämisel võivad olla ka praktilisemad põhjused. Maailm ei tunne enam piire ning välismaalasele meheleminek on muutunud üsna tavaliseks. Kultuurid aga ei kohane omavahel nii kiiresti ja hästi kui inimesed ning võõrapärane perekonnanimi võib ühes või teises paigas tekitada palju segadust.

    Kunagi modellitööd teinud ja Hill&Knowltonis projektidirektorina töötanud Raina Lillepõllu (33) passis seisab aastajagu tema uue nimena Raina Lillepõld Gaydon. Tavakäibes kasutab ta Eestis Raina Lillepõllu ning abikaasa Pauli kodumaal Inglismaal Raina Gaydoni nime. “Minu mehe perekonnanimi on piisavalt keeruline, et seda siin kõikvõimalikel viisidel valesti hääldatakse ja kirjutatakse, samuti on minu enda perekonnanimi võõras Inglismaal,” räägib Raina.

    Kaks nime ilma sidekriipsuta võttiski ta seepärast, et tulla eri kultuuriruumides paremini toime. Pealegi meeldib Rainale mõlema abikaasa nime sisaldav liitnime variant kõige rohkem, nii nagu seda kannavad naised näiteks Hispaanias ja Madalmaades.

    Suguvõsa nime säilitamise vajadus võib nimevalikul osutuda samuti kaalukeeleks. Margit Keller räägib, et kui ta poleks jäänud oma nime juurde, oleks Kelleri nimi lihtsalt ära kadunud: “Minu isal pole venda ja mul pole samuti õde-venda. Kuna panime pojale perekonnanimeks Keller, mille vastu lapse isal ei olnud midagi, oli aasta pärast abielludes loogiline, et ka mina jätan oma nime.”

    Nimi nagu kaubamärk

    Praegu on Eestis eriti moes võtta abielludes liitnimi. Margit Kelleri hinnangul on liitnimi tegelikult kompromiss: oma vanast nimest ei loobuta mitmetel põhjustel, kuid siiski tahetakse ühiskonnale saata signaal, et midagi on muutunud.

    Kerttu-Olmann Mõis (29) räägib, et lisas abielludes oma nimele abikaasa nime just seepärast, et väljendada ja tunnustada muutust perekonnaseisus. “Selline nimevalik oli teadlik otsus, sest olen oma endise perekonnanimega rahul: sellel ei ole eesti keeles konkreetset tähendust ning seda säilitades jääb omamoodi alles minu identiteet ja ajalugu, mis oli juba enne abiellumist.” Igapäevasuhtluses ta mõlemat nime ei tarvita, sest see läheks liiga pikaks. “Erinevates olukordades kasutan kaht nime erinevalt, ikka nii, kuidas on sobivam,” tunnistab Kerttu, kes allkirjaks kirjutab endiselt Olmann.

    Tänapäevane nähtus ja nimevaliku mõjutaja on ka see, et paljud naised on endale nime teinud, esinevad massimeedias ning on saanud tuntuks. Abielludes on sel juhul raske või pea võimatu oma nimest loobuda.

    Eesti Ekspressi ajakirjanik Tiina Joosu (31), nüüdse nimega Tiina Joosu-Palu räägib, et kuna ta on nii kaua ajakirjanikuna oma nime all töötanud, on sellest saanud juba kaubamärk. “Kui pöörduksin allikate poole Tiina Paluna, tekitaks see palju segadust – keegi ei tunneks mind ära. Ühe perekonnana on muidugi väga nunnu, kui kõigil on üks nimi, kuid üle 30aastaselt abielludes on oma nimi juba nii oluline. Abikaasa Toomasele poleks olnud probleem, kui oleksin jätnud ainult oma nime, aga ta hindab minu valikut lisada oma nimele ka tema nimi.”

    Kahe nime kasutamine näitab paindlikkust oma mina ja teise inimesega arvestamise vahel, leiab Tiina. “Kui oleksin noorelt abiellunud, oleksin võtnud mehe nime, kuid vanemalt abielludes on mitmesugustel põhjustel seda raske teha.”

    Sageli kallutavad nimevalikut ühes või teises suunas lapsed. Raina Lillepõld Gaydon ütleb, et tunneks end kõrvalejäetuna, kui mees ja lapsed on Gaydonid ning tema poleks oma nime kaudu nendega kuidagi seotud. “Olen ju ametlikult abielus ja kuulun nendega kokku.”