Miks me kannatame üksinduse käes, kui me pole temaga koos? Samal ajal rõõmustame kui väikesed lapsed hetkelise teineteisesse kiindumuse pärast.

Pärast suurt kirge haarab aga meid sageli meeleheide. Ning kõigel on üks ja sama põhjus. Mitte kõik meie armsamad ei jaganud alati meie kummalisi ettekujutusi vastastikest suhetest, kus põhiroll oli intiimsel lähedusel. Igal juhul on see olnud tähtis osa suhete kinnistumisel. Ilma selleta ei suuda teistsuguseid suhteid ettegi kujutada …

Ent mingil ajahetkel ei ole enam lihalikud naudingud need kõige tähtsamad. Ka siis oleme heal meelel partneriteks, kuid lisaks naudingutele ihkame juba midagi muud. On meil ju ka teistsuguseid, sama suurepäraseid omadusi.

Meenutades möödunut, satume sageli segadusse — kas siis tõepoolest olime varem ebasiirad? Kas me siis teesklesime ning unistasime vaid omamisest? Kas siis kõik, millele raiskasime hulga aega, emotsioone ja sisemisi jõudusid oli seotud vaid ühega — oma ihu teenimisega? Ja vaid valetasime, kui rääkisime armastusest?

Lõpuks saab selgeks, et tegelikult me armastasime siiski, ent liiga kirglikult, uskudes siiralt absoluutselt isetusse pühendumusse.

Alljärgnevalt on toodud filosoofiateaduste doktori, professor Igor Koni mõtisklused antud teemal.

… Armastuse ja kire suhte küsimus on sama vana kui maailm. Kirg ja kannatus on üsna lähedased mõisted. Kirg on tugev tunne, mida inimene ei suuda teadlikult kontrollida. See sunnib meid käituma vastupidiselt oma mõistusele. Mõnedes kultuurides peetakse sellist armastuse kirge lausa haiguslikuks seisundiks.

… Armuvalude iseloom on tihedalt seotud isiksuse omadustega. Esimetena kirjeldasid seda filosoofid ja kirjanikud. Milline on aga side armastuse ja libiido vahel? Millised on armumise psühholoogilised mehhanismid ning kuidas ja milliste tundemärkide põhjal valib inimene oma armastuse objekti?

… Selgub, et probleemiks pole mitte ainult armastuse jõud , vaid ka selle emotsionaalne värving. Teadlased on klassifitseerinud armastuse erinevateks tüüpideks. Võib eristada kuut armastuse stiili. Igale neist vastab teatav tunnete süsteem.

1. Kirglik armastus — armumine.
2. Armumäng, mille sihiks on rahulduse saamine.
3. Soe ja rahulik armastus — sõprus.
4. Kahe esimese stiili segunemine tekitab tahte omada. Ning see muudab inimese täielikult sõltuvaks oma kire objektist.
5. Teise ja kolmanda stiili segunemine tekitab ratsionaalse valiku.
6. Esimese ja kolmanda stiili segunemisel tekib isetu pühendumine.

On teada, et mehed ja naised, aga ka erinevas vanuses inimesed, ei allu ühtemoodi armastuse stiilidele.

Kirglik armastus ei ole tingimata maniakaalne, ent erineb siiski oluliselt teistest tunnetest. See on tugeva emotsionaalse ebastabiilsuse seisund, mis kõigub rõõmsa eufooria ja piinava kindlusetuse ning armukadeduse vahel.
Ameerika psühholoog Dorothy Tennov tegi oma 12-aastat kestnud uuringute põhjal järelduse, et kirglik armastus erineb ülejäänud seisunditest, kusjuures see ei pruugi päädida seksuaalse läheduse vajadusega. Seksuaalsuse motiiv on siin teisejärgulise tähtsusega.

Psühholoogid on õppinud eristama mõisteid „armastan“ ja lihtsalt „meeldib“. Tuleb välja, et need on täiesti erinevad mõisted. „Meeldib“ tähendab, et me märkame inimese väärtusi ning esmajärjekorras hindame just neid. „Armastus“ on aga sageli pime. Kirgliku tunde küüsis inimene ei suuda ennast kontrollida, ning siin ei saa midagi parata. Armsam ei pruugi meeldida. Seda aga, kes meeldib, ei pruugi me armastada.

Armastus ei ole mitte üksnes tunne, vaid ka suhe. Kui noor inimene armub, on tema tunded tugevad ja emotsionaalsed. Täiskasvanud aga soovitavad talle, et ta ei kiirustaks valikuga. Täiskasvanutel on kogemus, nad teavad, et tunne võib muutuda. Saabub elukogemus ning kirg jääb vähemaks. Seetõttu võib vaid aeg näidata, kas armastus on tõeline või mitte.

Teadlaste poolt läbi viidud katsed räägivad sellest, et kirglik armastus elab reeglina kolm aastat. Loomulikult on selle kestus erinevatel inimestel erinev. Ent suhete arenemisel muutuvad lisaks seksuaalsele tõmbele oluliseks ka soojus, kindlusetunne ja stabiilsus. Ega asjata tõesta uuringud, et armastatu kuju erineb oluliselt seksika inimese kujust.

Seal, kus suhted on üles ehitatud vaid kirele, võivad need samuti kesta pikka aega. Isegi õnnetu armastus võib olla omal moel „õnnelik“. Kannatada kire tõttu on parem kui lihtsalt kannatada, tundmata ja teadmata seejuures, mis on armastus. Võib juhtuda nii, et teist valikut polegi antud. Kõik sõltub looduse poolt antud eelsoodumusest ning oma armastuse tüübist. Ning sellega peame me kõik oma elus arvestama.

Reaalsed suhted on alati vastastikuses sõltuvuses. Armastuses on ikka nii, et keegi suudleb ja keegi ulatab huuled …

Tegelikult ei ole olemas mitte mingeid armastuse reegleid. Hispaania kirjanik Miguel de Unamuno ütleb: „ Kui hakata armastust määratlema, siis ta kaob“. Tunnetest peavad rääkima poeedid. Psühholoogid aga vaatlevad erinevaid protsesse. Ent kogu see armutunnete spekter ei allu analüüsile. Seetõttu pole armastus üksnes saladus, vaid lausa müsteerium.

Allikas: Psihhologija