Olen mehega koos olnud kaheksa aastat ja ühel päeval tuli ta koju teatega, et ei armasta enam ja kolis samal õhtul minema. See oli minu jaoks nagu välk selgest taevast. Ei osanud kuidagi reageerida. Nutsin end tol õhtul magama. Mees ütleb et kedagi teist tal pole, aga et armastus minu vastu on kadunud. Et olen olnud vinguja ja ta ei suuda enda eluga edasi minna. Lapsi meil pole, kuid meil on armas ja ühiselt soetatud kodu… Kõik oli hästi, vähemalt ma arvasin nii ja vingujaks ma ennast ei pea!

Ei oska kuidagi enda eluga edasi minna, olen hingelt nii tühi. Ei jõua kohale, et mees keda üle kõige olen armastanud mulle nii tegi. Äkki leidub kaaskannatajaid, kellega rääkida või oskab keegi anda nõu, kuidas kõige selle juures tugevaks jääda. Mul on selline tunne, et ei suuda kedagi enam armastada, sest kartus haiget saada on nii suur. Sellest on tõesti ainult paar nädalat läinud, kuid need on olnud väga piinarikkad.

Palun aidake!