Õnnetu lugeja: mees kolis minu pärast Eestisse, kuid nüüd tunnen, et tahan suhet lõpetada
Järgmised paar kuud olid imelised, kuid mina jäin otsusele kindlaks, astusin lennukisse ja lennukilt maha Eestis. Siis tuli raskem aeg.
Mees tuli ja käis mul korduvalt külas poole aasta jooksul ja mina ka temal, kuid kaugsuhe polnud lõbus. Ta nentis, et Eesti talle meeldib ja lubas siia kolida. Kuna kolimise organiseerimine võttis aega, siis kolisin ise veel pooleks aastaks tagasi tema juurde Inglismaale. Et aitan nõu ja jõuga kolimisprotsessile kaasa. Ta võttiski kätte ja müüs oma seal oleva korteri maha (mina ja ka tema sõbrad soovitasid, et üürigu korter välja, aga ta otsustas müüa) ning kolis siia.
Nüüd oleme koos olnud peaaegu 1,5 aastat. Eesti elu on tema jaoks uus. Alguses oli tal vist kultuurišokk, kurtis kõige üle, alates WC-paberist kuni mu sõprade ja sugulasteni. Eks tal endiselt on keelebarjäär, nt poes raske käia, kuna ei räägi eesti keelt, kuigi õpib seda vaikselt. Aga üldiselt hakkab vist natuke sisse elama.
Inglismaal meie pooleaastane kooselu sujus hästi, kuid siin ei kipu sujuma. Seal ma olin kodune, siin mul on pere ja muid vanu sõpru-tuttavaid kellega suhelda, tal aga ei kedagi. Selles osas meil on rollid vahetunud. Ainult, et tema tujud ja armukadedus ja mossitamine on hullemad kui mul kunagi on olnud. Usun, et see on veel tingitud elumuutusest ja loodan, et läheb lihtsamaks. Kuid mõnikord tekib hirm... mis siis kui see suhe ei tööta ja ei hakkagi töötama? Ma kardan, et ma oleksin väga halb inimene kui ta nüüd pärast kolimist maha jätaksin. Kuid kooselu kui mõlemad on õnnetud ju ka ei ole mõtet jätkata. Mis teha?
