Ostan raha eest armastust
Tavaliselt tuleb Max pärastlõunal. Selleks ajaks olen ma jõudnud ennast juba mullivannis turgutada ja keha lõhnastada. Ma võtan ta uksel kerge põsemusiga vastu ning viin külalistetuppa sohvale istuma. Max võtab mul õrnalt ümbert kinni ja kallistab. See toob minusse seletamatu sisemise rahu ning teadmise, et keegi minust hoolib, kuna Maxi külaskäigud on praegu üks asju minu elus, millele võin kindel olla.
Mida ma tunnen, kui ta mind puudutab? Kindlasti pole see päris ilma tunneteta seks, kuigi minu ja Maxi vahel pole kunagi kireleek lõõmanud ning ma ei tunne Maxi vastu iha. Ma olen tihti mõelnud, et miks ta minu juurde tuleb, seda enam, et Maxi majanduslik olukord on aastaga paranenud. Arvatavasti saab ka tema olla need tunnid väljaspool aegruumi, võtmata kohustusi millegi suhtes. Me ei vaidle ega tülitse kunagi, sest meil puuduvad teineteise suhtes ootused ja lootused. Me pole abielulises suhtes, kus üks pool üritab teist ümber kasvatada.
Samas sobib suhe Maxiga mulle rohkem kui üheööseks, sest ma lihtsalt ei viitsi väljas pidutsemas käia.
Kas minu käitumine on halvem või moraalitum meestest, kes lõbumaja külastavad? Vaevalt küll. Seda enam, et tänapäeva ühiskond toetab meeste ja naiste võrdõiguslikkust.
Ma pole halvem nendest koduperenaistest, kes oma meest vaevu taluda suudavad ning kelle pereelu oleks ilma lasteta juba ammu purunenud. Või nendest näiliselt edukatest peredest, kelle eesmärk on väljapoole teeselda harmoonilist kooselu. Või ka nendest naistest, kelle mees on joodik, lihtsalt hädavares või mittehooliv egoist. Jah, ainult need naised on minust paremas olukorras, kellel on hoolitsev ja armastav mees, olles oma naisele võrdselt hea nii sõbra, laste isa kui armukesena.
Mulle aga pikaajalised lähisuhted lihtsalt ei sobi, ma vajan liiga palju vabadust, ning just seda Max mulle pakubki. Juba esimesest korrast alates juhtus nii, et ööklubis tantsu lõppedes otsustas ta mind koju saata. Ka see õhtu lõppes seksiga ning kuna Max kogu ööks jääda ei soovinud, tellisin ma talle enda kulul takso. Järgmiste kohtumiste jooksul kujuneski nii välja, et ma tema külaskäigud kinni maksin.
Mul pole Maxi suhtes kunagi illusiooni tekkinud, et meie poolmateriaalne suhe võiks vormi muuta. Ma ei uuri tema tegemiste ega elu üle, ning see jätab ka mulle võimaluse privaatsuse säilitamiseks. Meid seob teineteisega vastastikune sümpaatia, kuna Max ei ole selline mees, kes raha eest milleks iganes valmis on. Ka tema on arvamusel, et sekspartner ei saa olla vastuvõetamatu ja eemaletõukav. Me oleme lihtsalt kaks inimest, kes leiavad teineteise näol võimaluse argirutiinist välja murda ning raha meie vahel ei alanda seejuures kumbagi poolt.
…enne Maxi lahkumist emban teda hetkeks. Kuni järgmise korrani.
