PÄEVA KOMM: mees tahab endale OMA naist ja lapsi, mitte teise mehe ülejääke

Naistekas arutleti eile selle üle, kummal sugupoolel on lihtsam endale kaaslast leida. Kommentaator Enne mõtle, siis tee laps! võttis asja üheselt kokku — kõige keerulisem olukord on üksikemadel. Ta selgitab ka, miks see nii on.

Omaette teema on muidugi veel see, et nagu mu mees mu käest küsis, et kas ma tõesti mõtlen, et mehed tahavad hea meelega lapsega naist, eriti veel siis, kui mehel endal last pole? Ma olin arvanud, et mis see siis ära pole kui mees naist armastab, siis muutub ju ka laps armsaks

Tüüpiline näide lausrumalusest!

Selline seisukoht on valdav, naised ei suuda aru saada, et mees tahab endale naist ja olla naisega, mitte mingi eelmise mehe tehtud lapsega. Kui mees otsib suhet, siis tahab eelkõige erutavat naist ja seksida naisega. Kuidas peaks tundma end mees, kellele läheneb enda ees titte hoidev naine? Sellest hullem turn-out saab olla ainult homoseksualisti lähenemiskatse. Naine ei saa aru, et isegi oma lapse sündimisel on mees üsna suure ümberkohanemise ees.

Kui lasteta mehe ellu tekib titega naine, peab ta toime tulema peale naisega harjumise veel lapsega ja lapse teinud mehe suguvõsaga. Naine ei mõista ja nõuab mehelt peaaegu ilmvõimatut, sellepärast lagunevadki enamus üksikemade kooseludest.

Oma lapsed on teine asi, ärge üritage mingit üldist laste uinamuinat ajada! Oma lapse nimel võib kasvõi surra, teise mehe tehtud lapse nimel ei tasu selline vaev ära.

Naised ei suuda aru saada, et vallaline ja lasteta mees peab üksikema puhul arvestama mitte ainult _armsaks saava_ lapsega, vaid peab käsukorras hakkama lävima naisele lapse teinud mehega, naisele lapse teinud mehe suguvõsaga ja olema üldse valmis kodu pakkuma naisele lapse teinud mehe lapsele. Isegi harvad naisele lapse teinud mehega sundkohtumised on enam kui liig! Ei huvita see, et laps tahab oma sünnipäevale pärisisa ja onusid tädisid!

Isegi lapsi mittesaava naisega koos elamine ja tundmatu lapse adopteerimine on tohutult vähem närvesööv lahendus. Lisaks on mehel sellisel puhul mingisugunegi sõna- ja valikuõigus. Üksikema puhul on paljud kohustused, mis oleksid lasteta naise puhul olemata.

Poleks mingisugust ebasoovitavat lapse issipoolset suguvõsa kummitamas, igasuguseid ootamatuid külaskäike ja naise poolt skandaalide tegemisi, kuna naisele on tema suva kelle poolt tehtud aga siiski tema enda lihase lapse huvide üliaktiivne kaitsja. Üksikemaga kokkuelamine on võrreldav aeglase, aga vääramatu suitsiidiga.

Üksikemaga kokkuelamise mõistetavaks motiiviks on suur vanusevahe (mees 50, naine 26) või asjaolu, et naine on rikas ja peab hoopis ise oma uut meest üleval. Siis on igasugused ebameeldivused naise poolt kompenseeritud ja suhe on õiglane. Kõik teised vabandused on ebanormaalne masohhism või erakordne armastus. Sellepärast kruvivadki lasteta ja noored ilusad naised oma hinda, nad teavad oma väärtust suhteturul, kui ümberringi on piiramatul hulgal igas valikus üksikemasid.

Väga kaunite või märkimisväärselt jõukate üksikemade suhtes kehtivad teised reeglid! Üksikemade viha ja õiendamine ei muuda seda tõsiasja.