PÄEVA KOMM: "sõbralik" kallistamine ja puudutamine on liig, viisakad naised nii ei tee!

Vastuseks Naisteka foorumis püstitatud küsimusele, kust läheb piir sõbralike puudutuste ja riivatute käperdamiste vahel, kirjutab kommentaator piaT, et ühelgi võõral mehel ei tohiks tulla mõttessegi hõivatud naist puutuda, isegi mitte sõbralikus situatsioonis.

“Mis asja on mingil võõral mehel mind puudutada?

Püüdsin läbi mõelda, mis asjaoludel minu meeskolleegid-sõbrad mind lõppeval aastal puudutanud on. No sünnipäeval, osadega embasime lühidalt, osadega surusime kätt.

Suvepäevadel rääkisime ühega pikemalt juttu, muusika oli väga vali, seega istusime väga lähestikku, ehk külg külje vastas, aga käega küll kumbki teist katsuma ei hakanud. Pigem pidime teineteisele kõrva karjuma nii, et suu oli teise kõrvast 5cm kaugusel.

Üks meessõber aitab mind autost välja, ulatab käe. Mõnega on sõrmed kokku puutunud klaasi või tassi ulatades. Paar korda on meessõber mulle või mina talle õlale koputanud, kui kitsast koridori ägedas vestlushoos blokeeritakse ja vaja mööda minna ning sõnadele ei reageerita. Üks meeskolleeg-sõber hoidis minuti mu käsivart, et uurida sinna välisreisil tehtud hennatätoveeringut.

Kui on mingi äge sündmus, oleme patsu löönud, nn high-five.
Aeglaseid paaristantsusid pole ette tulnud, rokkinud oleme küll sõpradega nii, et sõrmedest ühe käega mõne tantsuetapi juures kinni on hoitud.

Mõtel, et ma pole viimased mitu kuud küll ühtki võõrast meest katsunud ega keegi mind. Tänu taevale, mu meessõbrad ka ei harrasta käppimist.

Mis olukordades te küll kõik olete, et teid kogu aeg katsutakse ja teie peate vastassugupoolt katsuma?”