Pihtimus: aitasin sõbrannal perekonna lõhkuda ja ei suuda endale enam andestada...

Olen olnud halb su vastu, sa väike imearmas rosinasimadega väikemees ja ka sinu ema vastu — ma tunnen ennast kohutavalt, mul on süümepiinad ja ma ei tea, mida teha või kuidas enam käituda, kuid ma osalesin otseselt teie pere lõhkumises. Alles nüüd nägin/mõistsin, et mu oma sõbranna kasutas mind ära selleks, et teid isaga lahku ajada ja mees endale saada, selleks, et mitte kaotada vara, et end võõraste sulgedega ehtida.

Mu olen sõbrannaks inimesele,kes rääkis/räägib lapse ema kohta alatut valet, kes räägib lapse ema kohta asju mida see naine kunagi teinud ei ole, sa tembeldasid lapse ema isegi haigeks, mida ta ei ole (ta kaitses vaid oma perekonda) ja mina seisin su kõrval vaikides ning noogutades. Sa ei kasutanud selleks ära ainult mind, vaid kogu oma tutvusringkonda, kuid mina olin see, kellega koos pidasime plaane perekond lahku ajada, sest ka mina arvasin, et see, mida sa räägid on tõde, kuid… sa valetasid.
Ma ei taha enam olla su sõbranna, kuid ma olen seda seni, kuni olen suutnud tagasi kokku viia perekonna, mille aitasin sul lahku ajada!

Kirjutasin, sest see kõik vaevab minu südant ja ma ei suuda enam vaadata pealt seda ülekohut, mida mu sõbranna praeguse elukaaslase lapse emale ja lapsele teeb ja teha soovib, see peab lõppema, kuid ma ei saa minna ja öelda mehele, et see kõik on olnud suur valede pundar, ta ei pruugi mind uskuda. Mida ma teen, andke head nõu, mida ja kuidas teha?