Unenägu on iga kord sama. Eks tuleb mu juurde, kui ma nutan, kallistab ja võtab mu kaissu ning ütleb, et ta ootab mind ja ma pean ta juurde tagasi minema. Pärast seda und ärkan alati hea ja sooja tundega, kuid olen samas ka segaduses — miks ta mind kutsub?

Arvan, et ma pole temast veel üle saanud ning see võib olla üks põhjustest, miks ta mu alateadvuses jätkuvalt kummitab. Meil oli tõesti väga hea klapp ning lahku läksime seetõttu, et kumbki meist ei uskunud kaugsuhte toimimisse ja võimalikkusesse, kuid teineteise lähedal olla meil ei olnud võimalik. Lahku läksime umbes poolteist aastat tagasi ning leppisime kokku, et parem oleks, kui me rohkem enam ei suhtle — on vähem valus.

Pean veel mainima sedagi, et kui me olime koos, kuid meid lahutas suur vahemaa, lugesime teineteise mõtteid ning telepaatia oli selline, mida ma pole kogenud kellegi teisega. Me haarasime korraga telefoni, et teineteisele helistada, me kirjutasime sekundipealt samal ajal sõnumeid ja logisime Skype`sse korraga sisse, et teineteisega vestelda. Lisaks sellele lõpetasime teineteise lauseid ning saime kohe aru, kui teisel on mingi mure, kuigi nägu ja kehakeel ei saanud neid reeta, sest me olime ju erinevates maailmates.

Öelge nüüd teie — kas ma peaksin temaga uuesti ühendust võtma ja meie kokkulepet rikkuma? Mul on tunne, et ma ei saa enne rahu ja ta ei kao mu unedest enne, kui ma uurin välja, mis tal on ja miks ta mind kutsub. Ja miks ta teeb seda ainult siis, kui ma oma praeguse kallimaga tülli läinud olen.

Samas ma pelgan, et kui ma temaga ühendust võtan, ei meeldi see mu praegusele kallimale ja see suhe võib ohtu sattuda.

Andke nõu!