Pihtimus: kas tunnistada 10 aasta tagune petmine lõpuks üles või elada süümepiinades?

Pea 10 aastat tagasi oli mul väike kõrvalsuhe. Üks laps oli siis juba olemas. Mees sai haisu ninna, aga ma siis ikkagi ei tahtnud temast lahku minna ja valetasin, et ma ei ole teda petnud.

Petsin teda kaks korda, üritasin seda mitte teha, aga tunded käisid üle pea. Vahepealsel ajal pole süümekaid olnud ja isegi pole mõelnud sellele. Nüüd siis juba nädal aega tagasi need järsku tekkisid ja enam olla ei lase. Ostsin juba looduslikud rahustid. Süüa enam ei taha, kogu aeg tekib tunne, et tunnistaks mehele üles, aga ma tean et siis on kõik ja ma rikun nii tema kui enda ja laste elu. Tahaks teada, kas need süümekad vaibuvad ka mingi hetk või lähen lihtsalt lolliks?