Pihtimus: läksin mehele Soome järele ja sattusin paradiisi asemel otse põrgusse!
Üritasin kuidagi üle saada kõigest. Mul tekkisid paanikahäired, aga mees eitas muidugi kõike. Elasin edasi ning üritasin mitte mõelda sellele. Aastad möödusid ning kui jäin teise lapse ootele, otsustasin, et aitab — ma kolin Soome lapsega. Soovisin pikki aastaid teist last, kuid ei õnnestunud kuidagi rasedaks jääda. Olin õnnest segi ning mees samuti. Pakkisime asjad ning kolisimegi ära.
Mehe vabandus: “Olin loll!”
Olime jõudnud paberid sisse anda Soomes ning ühel päeval kodus oli vajad Skype`i minna.Kasutasin mehe lauaarvutit. Ise veel imestasin, et me ju alati suhelnud Skype`i teel, miks tal enam tööarvutis seda pole? Kui Skype`i aga leidsin, avastasin sealt võõra nimega kasutaja, IHA tutvumisportaalis konto jne.
Mida ma siis tundsin? Olin hetk tagasi olnud õnnest joobunud, et beebi on tulekul ja pere koos lõpuks. Ehk kujutate ette!
Maailm varises kokku, rasedus kulges raskelt, kõikvõimalikud jamad tekkisid. Nutsin palju. Korter oli kolides täiesti tühi, raseduse viimased kuud magasin madratsil, lapsel oli ikka oma voodi ja vajadused täidetud. Üritasin leida uusi sõpru, kuid olen siiski üksik ja õnnetu. Laste pärast tahtsin tulla siia ja teha neid õnnelikuks, et pere koos. Mees ütleb, et kõik korras ja mingit asjalikku seletust polnud oma tegudele. Ütles vaid, et on loll, ei muud.
Tahaks endale ka käekotti...
Kuna ma Soomest peale sünnitust mingeid rahasid peale lapsilisa ei saanud, ei olnud elu eriti rahaliselt kõige parem. Raseduse alguses diagnoositi mul ka silmahaigus, silmarõhk väga kõrge. Siin välismaal on silmaarstil käimine nii kallis, eriti kui mehel väike palk. Kela korvab väga väikese osa ainult sellest visiidist. Kogu aeg lükkan aina edasi silmaarsti aega, kuna pole jälle vaba raha selleks, kuid silmad valutavad üle päeva ja söön aga valuvaigisteid. Olen juba mitmeid aastaid unistanud hambaarstikülastusest, hambad on kohutavas seisus.
Autokindlustus on minu nimel, kuna mees on mustas nimekirjas siin. Mul ju sissetulekut pole veel ja ei taha sugugi oma nimele neid, kuniks tööd pole. Kuid pidin tegema, sest mehel vaja tööl käia ju. Kuna rahaline olukord on kehv, siis pinge on peal kogu aeg — kas maksud saavad õigeks ajaks makstud?! Pisike kasvab, aina uusi riideid tarvis ja poisil samuti kulub neid meeletult, aina püksipõlved lõhki. Kahe kuu jooksul läks kolm paari jalanõusid katki, kaks paari pükse puruks. Omal on mul kaks paari pükse ainult kapis,dressipüksid ja teksapüksid. Kontsakingasid ei ole ühtegi paari, mitte ühte käekotti… .Ma ei vajagi neid, kuid vahel tunnen, et olen ikkagi naine ja tahaksin ka.
Telefoni järelmaks ja SMS-laen võtsid võimaluse koju sõita
Pidasin alles juubelit, lootsin, et abikaasa näeb vaeva ja kingib midagi erilist, kuid ei kingitud üldse midagi. Ükski sugulane külla ei tulnud, kuna kõik nii vaesed ja raha pole reisimiseks. Mõistan neid! Olen alati kingituste tegemisest suurt rõõmu tundnud ning sel aastal ostsin jõuluks mehele nutitelefoni. Võtsin selle järelmaksu peale, kuna raha mul nii palju korraga välja käia polnud. Mees läks tööle sellega ja tegi esimesel peval katki. Ise andis lubaduse, et tööl on töötelefon, kuna töötab ehitusel ja see on must porine töö. Maksan seda telefoni veel kolm aastat, nutsin terve hommiku pettumusest!
Terve elu tundub täiesti katastroof. Mida rohkem sa teistele annad seda vähem vastu saad. Tahtsin külastada oma lähedasi jõulude ajal Eestis, kuid nüüd jääb taas rahapuuduse tõttu minemata. Õelast pole 1,5 aastat näinud. Veedame jõulud taas kodus lastega. Võtsin oma nimele ka SMS-laenu, et üürid makstud saaks siin välismaal. Kuidas see makstud saab, seda ei kujuta ettegi.
Aitäh, et mind kuulasite, hakkas kergem! Igaüks on oma õnne sepp, mina pole vist õnnesepaks loodud. Loodan sellest supist varsti ikka välja rabeleda, kui lapsed lasteaeda saan panna. Olen sisemiselt väga õnnetu, kuid tunnen siiski rõõmu oma imeliste laste üle nii vaesuses kui rikkuses!
Häid jõule kõigile!
