Detsembrikuu alguses aga võttis minuga ühendust vana tuttav, kellega polnud vähemalt kolm aastat suhelnud. Loomulikult pole meie suhted olnud sõprusest kunagi kaugemal, kuigi ma ei eita, et ta pole mulle huvi pakkunud. Noormees on äärmiselt viisakas, pärit heast perekonnast ja finantsiliselt kindlustatud. Meil hakkas üsna pärast seda asi tõsisemalt susisema ja kui olime koos minu sõbranna sünnipäeval käinud, oli asi selge, et meie vahel on midagi enamat. See mees on minu järgi hull...

Meil on koos hea olla ja ta ei ole ka liiga pealetükkiv. Kuid samal päeval kui oma suhte avalikustasime, tuli välja taas minu väga hea sõber, kellega on alati olnud suhted veidi soojemad kui sõprus... Mees loodab siiralt, et minu suhe uuega ei ole tõeline ja et kunagi ma ehk abiellun temaga ja saan temaga lapse... Mees teeb mulle pidevalt komplimente, kuid kui aus olla siis tahaksin nüüd ma need mõlemad kuu peale saata.

Tagatipuks jahib mind veel ka mu armsama sugulane... Ei tea küll, mis minus nii ligitõmbvat on, tavaline Eesti naine. Palun aidake mind, tõesti ei tea enam mida teha...