Salsapeolt abielusadamasse

Kui Alex (26) ja Kätlin (30) koos tantsivad, siis vähemalt salsakauge inimese silm ei tabakski ära, et üks neist on õpetaja ning teine õpilane. Salsa on Kätlini elu lahutamatuks osaks olnud viimased kümme aastat. Ennast on täiendatud eri õpetajate käe all maailma eri paigust ning neiu elas kaks aastat suisa Itaalias. Ikka selleks, et lihvida oma tantsuoskust ning suuta tuua head tuju ka Eestisse. Seda läbi Casa de Baile keskuse, kus Kätlin tunde annab.Alex sattus aga tantsukeskusse pooljuhuslikult. Ta otsustas sõbranna kutsel vaatama minna, mis selles salsas siis nii huvitavat on.

“Kätlinit ei ole võimalik mitte märgata!” tuleb kiirelt vastus, kui küsida, millal ja kuidas mehel neiule pilk peale jäi. Kätlin ise tunnistab, et kuna inimesi voorib tantsukeskuses sisse ja välja nii palju, siis esialgu ei pannud ta Alexit tähelegi. Kätlin teab, et algajatel, iseäranis meessoost salsaga tutvuse sobijatel, on alguses väga raske.

Värskes JOY`s
* Appi meestel ei seisa! Raport tabu teemast.

* EKS - rivaal või usaldusisik?

* Suur puhkuse teejuht. Kõik mida su nahk suvel vajab.

* 9 trendikat soengut randa, linna ja peole .

* Õhulised kleidid, popid päikeseprillid, Londoni tänavamood.
Mehed kardavad endast narri muljet jätta ning tihtilugu viivitatakse tantsima asumisega liigagi kaua. Seepärast utsitabki Kätlin salsatajaid häbelikkusest lahti saama ning julgustab neid tantsima. Kuid tantsud pealtnäha tagasihoidliku (“Ma ütlesin alguses Kätlinile salsapeol tantsukutse peale ei!”) Alexi ja tõmmu kaunitari Kätlini vahel muutusid üha tihedamaks ja lähedasemaks. Ja siis läksid asjad kuumalt ja kiirelt. Just nagu heas Ameerika filmis.

Pärast paarinädalast kurameerimist kolisid noored kokku. Möödus veel kolm kuud ning Alex laskus põlve peale, teadagi milleks.
“Mina usun, et selleks, et teada, et naine on minu jaoks õige, ei ole vaja pool elu koos elada!” teatab Alex kindlameelselt. Kätlin tunnistab, et tema jaoks oli Alexi otsusekindlus ühtaegu üllatav ja veidi hirmutavgi.
“Võib-olla tuleb see Alexi temperamendist, ta on vaid pealtnäha rahulik ja tagasihoidlik — sisemuses on ta aga kordi kuumaverelisem kui mina!” usub neiu.

Kokku saadi küll tantsutunnis, ent mõlemad armunud kinnitavad, et nende suhe on palju enamat kui salsa. Oma osa Alexi kiires arengus tantsupõrandal on kindlasti tantsuõpetajannast abikaasal. Kui on vaja mingit uut sammu harjutada, siis piisab vaid kaasal käest kinni võtmisest ja hetke pärast ongi uus kombinatsioon selge. Kõikidel algajatel meestel sellist võimalust ei ole. Kuid üht kinnitavad mõlemad — salsa on parim viis tutvuste loomiseks. Üheskoos tantsusamme õppides muutuvad suhted kiiresti lähedaseks.

Nüüd juba poolteist aastat koos olnud paar püüab nii palju aega kui võimalik koos veeta. Nädala sees ei kohtuta just liiga tihti, sest naisel on õhtuti tunnid ning Alexi töögraafik on kontoriinimesele kohaselt üheksast viieni.
“Aga Alex tuleb mulle tihti autoga tantsukooli järele!” Ja kui siis hilisõhtul koju jõutakse, hakkab mees süüa tegema. “Kui Alex süüa ei teeks, siis meie kodus sooja toitu ei saaks!” ütleb Kätlin uhkelt. Muide, abielusõrmust kantakse selles peres samuti uhkusega.

Svingides elukaaslasteks

Lindy-hopi Baltikumi meistrid Sirli (23) ja Kristjan (21) tantsivad koos nii kaua kui nad ennast mäletavad. Neile, kes ei tea, mis asi on lindy-hop, olgu öeldud, et see on tants, mida tantsisid noored eelmise sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel. Lindy-hop oli sama kuum ning menukas nagu praegu ööklubis hittide taktis oma puusade õõtsutamine.

Kui küsida Sirlilt ja Kristjanilt, millal nad end esimest korda tantsimas mäletavad, siis hüüatab elavaloomuline ja särtsakas Sirli, et kuskil kolmeaastaselt. Mis seal imestada — on ju tegemist tantsuõpetaja lastega, kes maast madalast tantsuga sina peal. Nii möödus lapsepõlv trennides ja tantsulaagrites. Robert (25) jõudis samasse tantsukooli pisut hiljem. Tema tegeles eelnevalt võistlustantsuga ja kuulutust, mis kutsus noori lindy-hoppi tantsima, märkas poisi ema alles siis, kui noormees oli jõudnud juba rüblikuikka.

Juuni 2009
“Ma mäletan siiamaani, kuidas Robert istus vaikselt nurgas ja ootas tunni algust,” meenutab Kristjan. “Muidugi ma panin Sirlit tähele, ta tuli kohe minu juurde ja tegi minuga juttu,” meenutab esmakohtumist oma elukaaslasega Robert ise. Ja Sirli lisab selgituseks juurde:
“Ma alati läksin uutega rääkima, muidu nad seisid seal üksi ja mitte keegi nendega ei suhelnud.” Pole just kõige tormilisem suhte algus? Noored ise on sellega päri.
“Robert oli minust vanemate rühmas, ta oli minu jaoks siis nii vana, et mul ei tulnud pähegi teda vaadata.” Nii juhtuski, et esialgu jäi romantika tagaplaanile ning keskenduti tantsimisele. Alles mõned aastad hiljem hakkasid ilmuma märgid kuramaažist. Ning tasahilju, vaikselt ja rahulikult sai Sirlist ja Robertist paar.

“Mul on au tantsida kahe Eesti parima meestantsijaga,” ei ole Sirli kiitusega kitsi. Ta ei salgagi, et tantsul on nende elus ülioluline koht. Näiteks arvavad õde ja vend, et kui nad ei tantsiks lindy-hoppi, siis arvatavasti kohtuksid nad mitte rohkem kui korra kuus. Ning tantsima minnakse ikka svingipidudele. Koduses muusikavalikus valitseb peamiselt sving ning noortel on raske ette kujutada elu ilma tantsijast kaaslaseta. “Tants ühendab ja teeb lähedaseks,” on Sirli veendunud. Tantsuõpetajana töötades on Sirli märganud, et trenni tuleb igas vanuses paare ning trennist leitud suhted on püsivaimad.

Edasi loe ajakirja JOY juuninumbrist.