Te armastate tomateid?
Seal on palju häid toitaineid. Te üritate vähendada
süsivesikute kogust ja lisada oma toidusedelisse proteiine?
See ei ole halb
mõte, kui tasakaal on õige. Te ju ei taha langeda lõksu, mida paljud
moedieedid endast kujutavad.
Vee kõrval on toit üks peamisi eluallikaid.
Miks on meie söök nii oluline?
Kõik põhineb tasakaalul. See on üks peamisi põhjuseid, miks sellised
fenomenaalselt edukad programmid nagu eDiets tulemusi annavad. See programm
ühendab endas toitude planeerimise, treeningu, motivatsiooni ja üldise
elushoiaku, mida on hõlbus oma igapäevaeluga kohandada.
Te armastate kartuleid?
Nad on tasakaalustatud toidusedeli maitsev
komponent. Aga ärge portsjoniga liialdage ja jälgige, mis kastet te neile
peale panete.
Kas te olete kunagi tähele pannud, kui raske ja loiuna te tunnete end pärast
praetud toidu söömist?
Teie keha üritab teile midagi öelda. “See on vale.
See ei ole tervislik. See ei ole kehale hea.”
Ja vastupidi, te olete kahtlemata kogenud head enesetunnet pärast madala
rasvasisaldusega tervisliku toidu söömist. Selline toit ühendab endas
endorfiinid ja kasulikud toitained.
Toidusedeli ja käitumise seoste kohta on tehtud huvitavaid uuringuid.
Sellised toidud nagu täisteratooted, oad ja köögiviljad on rikkad
komplekssete süsivesikute poolest ja tõstavad aju serotoniinitaset.
Tegemist
on neurotransmitteriga, mis arvatavalt soodustab rahulikkust ja stabiilset
vaimset seisundit.
Munad ja muud loomsed toitained on rikkad samuti neurotransmitteri
atsetüülalkoholiini poolest.
See võib seletada, miks inimesed, kes tarbivad
täisteratooteid ja köögivilja koos vähese loomse toiduga, tunduvad alati
olevat rahulikud ning tasakaalukad võrreldes nendega, kes söövad palju
loomseid toitaineid.
Valdavalt loomse toidu tarbimisest tingitud madal
serotoniinitase võib ka soodustada impulsiivset käitumist.
Soomes vangidel
läbi viidud uuring näitas, et kõige impulsiivsema käitumisega olid need,
kelle seljaajuvedelik sisaldas kõige vähem serotoniini. Impulsiivsete
vangide veresuhkrutase oli samuti madal.
Teadlased avastasid, et 81 protsendil korduvate rikkumistega trellide taha
sattunuil oli ebanormaalselt madal veresuhkru tase.
Madal serotoniinitase
koos vere madala suhrusisaldusega iseloomustas 84 protsenti mitme
rikkumisega vangi sattunust.
Toit mõjutab keha hormoonieritust ja see omakorda mõjutab käitumist.
Yale`i
ülikoolis tehtud uuring näitas, et rafineeritud suhkru tarbimine tõstis
järsult laste adrenaliinitaset veres.
Lastel, kes olid ära söönud kahe
minikeeksi jagu suhkrut, tõusis vere adrenaliinitase kümme korda. Organismi
poolt stressiolukorras eristatav adrenaliin soodustab “võitle või põgene”
käitumist.
See paneb südame kiiremini lööma, tekitab kiiret pinnapealset
hingamist ja närvilisust.
Kõrge adrenaliinitase võib tekitada ängistust ja muuta selge mõtlemise
keeruliseks.
Lapsevanemad panevad sageli tähele, et lapsed käituvad
agressiivselt ja hüperaktiivselt pärast suhkrurikka toidu söömist ning see
uuring annab sellele biokeemilise seletuse.
Teadlased on hakanud mõistma, et
toitumine mõjutab oluliselt aju ja närvisüsteemi tegevust ja meie
emotsionaalset seisundit.
Seega te olete, mida te sööte. Mida muud siin veel öelda võiks?