Segaduses naine: olen armunud oma mehe venda
Olen oma mehega koos olnud kaks aastat. Meil on kõik hästi, kuid ta on minu inimene ainult poolikult. Kõik need kaks aastat olen salamisi imetlenud tema venda.
Arvasin alguses, et see on ainult rumal kiindumus ja läheb mööda — aga no ei lähe. Vend ei ole omale õiget naist leidnud, tal on juhusuhted jne. Tean, millist naist ta otsib — just sellist nagu mina olen. Ta on seda meie ühistele tuttavatele öelnud — küll mitte nii, et just mina see oleksin, kuid et otsib sarnast, nagu mina olen.
Vahepeal olen mõelnud, et saaks mõlema vennaga kokku ja räägiks ausalt oma probleemi ära — olles muidugi eelnevalt endale selgeks teinud, et kaotan sellega mõlemad. Ja jätaks endale selle 1% võimaluse, et mu tunnetele vastatakse.
Veri on paksem kui vesi — kas on liiga naiivne oodata, et vennad andestavad teineteisele ja kui seeläbi saab üks vend õnnelikuks, siis teine neelab oma kibestumuse alla oma venna õnne nimel?
Kuna mu praegune mees ei kõnni oma tegudega minuga ühist rada, siis ei jää see suhe nagunii kestma. Aga tema vennaga mul on keemiat, on pilke, on ka üksikuid piinlikke kohmetuid hetki tekkinud. Ta on mind naljaga pooleks suule suudelnud…
Mida teie sellises olukorras teeksite?
