Olen 43. a. naine ja armusin täiesti ootamatult oma töökaaslasesse — 10 a. nooremasse mehesse. Ta on vallaline, lasteta, igati viks ja kena, viisakas, armas, tähelepanelik, ajab mul vere keema, kui tuppa tuleb — ühesõnaga, minu unistuste mees!

Hiljuti oli meil väikese seltskonnaga lõõpimine ja niisama naljatamise käigus ütlesin, et mina olen sulle sobiv naine. Kutt jäi nii tõsiseks ja punastas natuke… Naersime siis veel, et mina süüa ei tee — lubas ise teha. Loeme samu raamatuid, vaatame samu filme, saame maailmast ühtemoodi aru…
Sinnapaika see kõik jäi. Ma pole rohkem sellel teemal temaga rääkinud. Aga tunnen tema poole nii suurt tõmmet, nagu teismeline. Paar päeva on nüüd sellest lõõpimisest möödas.

Mida ma pean tegema, kuidas edasi? Põlen täitsa igatsusest ja armuvalust, nagu hull… Olen ise ka vallaline ja ootan ammu oma ellu armastust.
Noh, andke nüüd tuld ja avaldage arvamust