Suur samm võrdsema maailma poole: Iraani mehed tagastavad oma naistele neilt võetud õiguseid
Hoogu koguv sotsiaalmeediakampaania sai alguse juhtumist, kus Iraani sisejalgpalli naiste meeskonda esindav kapten Niloufar Ardalan ei saanud oma mehe keelu tõttu osaleda oma meeskonnaga Malaisias toimunud matšil. Nimelt oli jalgpallikapteni abikaasa otsustanud, et tema naine peab olulise mängu asemel viibima poja esimesel koolipäeval. Sellise võimu oma naise elu üle on talle andnud Iraanis kõigi abiellunute poolt allkirjastatav standardne abieluleping, mis lubab mehel otsustada, kas naine tohib välismaale reisida, kus pere elab, kas naine tohib töötada või õppida ning kas naine tohib lahutust küsida.
Ardalani lugu julgustas Iraani mehi avaldama sotsiaalmeedias pilte oma abielulepingutesse tehtud muudatustest, millega tagastatakse naistele neilt lepinguga võetud vabadused. Antud pilte avaldatakse USA-s elava Iraani ajakirjaniku Masih Alinejadi poolt Facebooki lehel “My Stealthy Freedom“, mille algne eesmärk oli propageerida naiste õiguseid Iraanis ning avaldada pilte kohustusliku pearäti ehk hijabi eemaldamisest. Abielulepingute muutmise kampaania on saanud nimeks “Nüüd on meeste kord“ (inglise keeles “It’s Men’s Turn“), millekohaselt Iraani mehed tunnevad, et on tulnud nende kord oma tegudega edendada meeste ja naiste vahelist võrdsust, alustades oma naistele erinevate õiguste tagastamisega.
Alinejadi sõnul pole paljud naised teadlikud võimalusest paluda muudatusi nende abielulepingusse isegi pärast selle allkirjastamist. Ta leiab, et naised peaksid olema teadlikud sellest, millele nad alla kirjutavad ning et nad võivad küsida oma õiguste tagastamist. Alinejad usub, et Iraanis on palju avatud mõtlemisega mehi, kes toetavad naiste õiguseid vaatamata riigi konservatiivsetele seadustele, kuid ta ei oska öelda, kui suur osa Iraani meestest toetavad tema projekti. Siiani saabub temale igapäevaselt uusi pilte kampaaniaga kaasalöönutest ning näib, et globaalse tähelepanu tõttu võib veelgi rohkem mehi saada innustust samuti tegutseda.
Esialgselt kutsus antud kampaania mehi üles kuulutama, et nad ei piira oma naiste õigust reisida välismaale, kuid enamus liitunud mehi postitasid avaldusi, milles kuulutasid, et nad on tagastanud oma naistele kõik neilt lepinguga võetud õigused, sealhulgas õiguse töötada ning lahutust nõuda. Oma lubaduste tõenditena on postitatud ka oma parandatud abielulepinguid ning oma otsuseid on selgitanud lihtsate põhjendustega nagu “abikaasa ei peaks olema mitte naise omanik vaid paariline“. Alinejadi sõnul soovis ta kampaaniaga anda Iraani meestele võimaluse teha oma seisukoht antud küsimuses selgeks ning näidata, et paljud noored ei soovi selliseid seaduseid, mis seavad mehe oma naise üle valitsejaks. Lisaks sooviti sellega avaldada survet seadusloojatele, et nad eemaldaksid antud piirangud naiste vabadusele ning levitada teadlikkust abielulepingute sisu kontrollimise ning parandamise võimalikkuse ja vajalikkuse kohta.
