Aasta 2012 saatuslikul juunipäeval saatis Kasey Bergh telefonisõnumi Henry Glendeningile. Lihtsalt väike eksimine numbriga.

St. Louisis elav Bergh oli sõitnud tööasjus teise linna, Denverisse. Ta pidi kokku saama ühe kolleegiga, aga selle lend hilines ja nii saatis Bergh omast arust sõnumi teisele parajasti samas linnas viibivale kolleegile:

Tere, siin Kasey. Ma pidin Mariaga kokku sama, aga ta lennuk jääb hiljaks, nii et ma olen üksi Westinis ja uurin, kas ma saan ehk kellegi teise kätte.

Sõnum läks väikese numbrivea tõttu valele inimesele, võhivõõrale mehele. Aga selle asemel, et sõnumit ignoreerida, saatis Glendening sellise vastuse:

Kahju küll, aga teie sõnum tuli valele numbrile. Aga kui ma poleks parajasti teel tööle, siis tuleksin hängima küll :)

Selle peale kirjutas Kasey talle uuesti ja nii nad jäidki omavahel sõnumineerima ja avastasid järjest rohkem, kui sarnased on nende huvid ja maailmavaade. Umbes nädal aega pärast seda esimest valele numbrile saadetud sõnumit otsustasid noored kohtuda.

Bergh räägib, et nendevaheline side oli tunda juba sõnumites ja eriti veel siis, kui nad kokku said. Juba kahe kuu pärast kolis õnnelik paar kokku elama. Täpelt kaks aastat pärast seda esimest sõnumit nad abiellusid.

Kuid sellel lool on veel üks nüanss. Naine on mehest 30 aastat vanem. Ta oli lahutatud ja arvas, et ei leia enam iialgi armastust. Kuid see noor mees ei teinud vanusest mingit numbrit.

Eks tuleb siis järeldada, et kui inimesed on teineteise jaoks loodud, siis otsib saatus ükskõik kui kummalise tee, et need inimesed kokku viia ja enam ei saa ükski takistus nende armastusel ees seista.