Kodutohtri augustikuu teemad
* Lahutada või mitte? Kuidas päästa suhe

* Millest tekib lümfivähk

* Suveviljad talveterviseks

* Taim ja õli, paras paar

* Kõht vormi pärast sünnitust

* 9 müüti halvast ja heast rasvast

* Imelugu: rasedus aitas terveneda

* Mida kõht kurdab

* Uus sari: südametähestik!

Kas sulle tundub, et lahutus oleks väljapääs? Oled tüdinud riidudest, üksindustundest või sellest, et kunagine armastus on hääbunud lihtsalt kõrvuti elamiseks? Kas tunned nukrust või tühjustunnet?

Kuid siis viskad need mõtted nurka: “Meil on asjad veel päris hästi, mõnel tuttaval on palju hullem. Meil on ühine kodu ja lapsed, see on suur asi. Kas minuga on midagi valesti, et ma nii tunnen?”

Ometi ei kao rahutust ja halba enesetunnet tekitavad mõtted kuhugi, vaid trügivad vägisi pähe, seda enam, mida rohkem püüad neid kõrvale lükata.

Tegelikult püüavad need mõtted sulle midagi öelda. Nendega leppimine ei tähenda seda, et peaksite lahku minema. Just selliste mõtete ja tunnete vaagimine võib aidata teil koos püsida.

Pinna all on meie põhivajadused

Pinna peal võivad olla konfliktid, mis on tekkinud ajakasutusest, rahast, laste hoidmisest, pesemata nõudest ja sellest, miks üks ei tee kunagi ja teine teeb kogu aeg. Sellele tasemele ei maksa lahutusemõtteid haududes jääda.

Tegelikult on meil kõigil samad põhivajadused: tarve olla armastatud ja hinnatud ning vajadus tunda, et su kaaslane aktsepteerib sind sellisena, nagu oled. Kui tunned end kooselus halvasti ja kaalud lahutust, siis tuleb mõelda just nende vajaduste peale.

Paljud psühholoogid on arvamusel, et põhjus, miks paarisuhtes tekivad kriisid, peitub meie psüühikas. Seda on vorminud näiteks lapseea kogemused. Kui lapsena on meie vajadus armastuse ja turvatunde järele jäänud rahuldamata, ei oska me täiskasvanuna pidada ennast selle vääriliseks või oodata, et kaaslaselt saab häda korral abi.

Kui inimene ei tunne ennast turvaliselt, siis paarisuhtes avaldub see klammerdumise, armukadeduse ja meeldida tahtmisena. Samuti võib see väljenduda liialdatud sõltumatusena, mille korral inimene ei oska olla nõrk ega võtta vastu abi. Paljud naised on uhked, et nad saavad kõigega ise hakkama, kuid see jätab kaaslase paarisuhtest väljapoole. Lapsepõlve kogemustest tekivad reageerimisharjumused, mis aitavad rasketes elusituatsioonides hakkama saada, kuid paarisuhtes toovad need vaid tüli. Vahel toidavad need harjumused tüli aastakümneid — on tekkinud nõiaring, millest ei saada enam välja. Tavaliselt üks pool kritiseerib ja süüdistab teist kogu aeg, teine tõmbub endasse ja tunneb ennast täiesti ebavajalikuna. Tegelikult otsib ründaja meeleheitlikult kontakti, kuid ei oska seda paremini teha.

Kas leppimine aitab suhet parandada ja elukaaslasi lähendada? Millal on vaja mõelda teraapiasse minekule? Loe täismahus artiklit Kodutohtri augustikuu numbrist või portaalist kodus.ee