Huawei viis koostöös rahvusvahelise uuringufirmaga IPSOS läbi uuringu 12 Euroopa riigis, et selgitada, milline koht on telefonil inimese elus ning kes telefoni kõige rohkem kasutavad. Tulemustest selgus, et 84% vastajatest on telefon vajalik lähedastega suhtlemiseks ning 78% jaoks on telefon vajalik selleks, et kaugel olevate lähedastega ühendust pidada.

„Tänaseks on telefon asendanud traditsioonilised kommunikatsioonikanalid, sest kõigest mõne nupuvajutusega saab olla ühenduses inimestega teisel pool maailma. Seetõttu on täiesti loomulik, et telefoni kasutamine on muutunud suhtlemise lahutamatuks osaks,“ ütles Huawei Baltikumi juht Yanfei. Tema sõnul peegeldavad telefoni olulisust kommunikatsioonivahendina ka kogutud andmed: 61% vastajatest haaravad hommikul ärgates esimese asjana telefoni järele ning 71% teevad sama viimase asjana enne uinumist.

Sõltuvuses inimestega suhtlemisest

Uuringu käigus kogutud andmed näitasid, et telefon aitab hoida suhteid pere ja sõpradega, aga ka oma kallimaga. Kuivõrd inimeste elutempo on äärmiselt kiire ning üha vähem aega jääb päris elus suhtlemiseks, ei ole Yanfei sõnul tulemused sugugi üllatavad.

„Ütleme küll sageli, et inimesed on telefonist sõltuvuses, kuid suurema tõenäosusega on nad sõltuvuses mitte telefonist, vaid inimestega suhtlemisest ja nendega alati ühenduses olemisest. Kuna telefoni peamine eesmärk on olla teiste inimestega ühenduses, on see hea võimalus kiireks suhtluseks,“ tõdes Huawei esindaja.

Aitab suhteid hoida

See, et telefonil on inimese elus eriline koht, ei ilmnenud mitte ainult uuringust, vaid seda kinnitavad ka inimestega töötavad spetsialistid. Neuropsühholoog Marianne Saardi sõnul on tehnoloogia areng inimesed üksteisele maailmapildis lähemale toonud ning nutitelefonid on sügavalt mõjutanud inimestevahelisi suhteid ja andnud inimestele, kes varasemalt olid teineteisest kaugenenud näiteks suure vahemaa tõttu, taaskord võimaluse suhtlema hakata.

„Kuna inimesega saab nutitelefoni kaudu ühenduses olla pea igal pool ja igal ajal, siis võib tihti isegi tunduda, et inimene oleks justkui siinsamas. Nutitelefon on sageli abiks näiteks koduigatsuse leevendamisel ning aitab jagada muljeid ja emotsioone nii tava- kui videokõnede kaudu. Samas ei asenda telefon füüsilist kontakti, mis on samuti suhete oluline osa,“ lausus psühholoog.

Saardi sõnul võib telefoni liigne kasutamine aga tekitada ka sõltuvust. Seejuures ei tekita sõltuvust mitte lihtsalt telefon, vaid seal kasutatavad suhtlusvõrgustikud ning interneti vahendusel saadud sotsiaalne tähelepanu.

„Inimesed on väga suures sõltuvuses saadud tähelepanust ja tagasisidest, mida nutitelefoni abil konstantselt saab, ja kui tähelepanu väheneb, tunnevad nad end vähemväärtusliku ja ebavajalikuna. Suur osa inimesi ei saa isegi rahus süüa või hommikul toimetada ilma Facebooki või Instagrami äppe avamata. Samuti on mobiiltelefon loonud illusiooni, et inimene on igal ajal suhtlemiseks kättesaadav. Lauatelefonide puhul sai inimesega ühendust ainult siis, kui ta oli parasjagu kodus, kuid nüüd eeldatakse, et inimesega peab igal ajal ja igas kohas kontakti saama,“ ütles Saard.

Seega tuleb silmas pidada, et telefon on küll vahend suhete säilitamiseks, ent mitte asi, millesse liigselt kiinduda.