VASTUS:
Kirjutad, et Sinu klassivennad on kiusavad ja tunned end kui viienda rattana vankri all, mis ei ole kindlasti meeldiv tunne. Teie klassis on teid nüüd viis ning ühel vahetunnil viskasid klassikaaslased oma arust nalja pannes jäätüki Sinu pinali sisse. Rääkisid sellest ka õpetajale ning kardad, et tegid asja hullemaks. Arvan, et toimisid õigesti, kuna seisid enda eest ja andsid õpetajale märku, et Sinu klassikaaslased niiviisi käituvad. Mitte ükski inimene ei vääri halvasti kohtlemist ja suhtumist ning niisamuti ei ole ühtegi põhjust ega seletust, miks klassikaaslased suhtuvad Sinusse teisiti kui teistesse klassikaaslastesse. Kiusamisel ei ole ühtegi vabandust. See tunne ei ole kindlasti mõnus ja võib pikaajaliselt mõjuda meile negatiivselt, näiteks tekitada pingeid, ärevust, kartust, jm.

Kas õpetaja oli Sinu suhtes toetav ja mainis, et räägib nende teost Sinu klassikaaslastega? Kui õpetaja ei võta ühtegi meedet ja ei räägi sellest klassikaaslastega, siis kas Sul oleks võimalik rääkida sellest mõnele teisele õpetajale, keda usaldad või mõnele täiskasvanule, keda usaldad? Ehk võtab teie koolis vastu psühholoog või sotsiaalpedagoog, kellega Sul oleks võimalik rääkida? Või ehk saad sellest rääkida oma vanematega? Fakt, et klassikaaslased nii käituvad viitab tõenäoliselt sellele, et ka tulevikus võivad nad vempe visata ja see ei ole õige käitumine, eriti siis, kui teised inimesed nende käitumise all kannatavad. Soovitan Sul kindlasti mõne usaldava täiskasvanuga sellest rääkida ja püüda leida võimalikke lahendusi. Ehk mõni õpetaja räägib Sinu klassikaaslastega sellest. Samas tuleb aru saada, kas klassikaaslaste käitumine on heatahtlik, niisama lõbu pärast, või pahatahtlik, et meelega teises inimeses ebameeldivust tekitada. On tähtis, et klassikaaslased saaksid aru, et nende käitumisel võib olla negatiivne tagajärg ja et nad valmistavad sellega Sulle ebameeldivust ja ehk isegi haiget, mida nad ise ehk ei pruugi mõista. Näiteks nad võivad arvata, et nende vembud on naljakad ja vahvad, kuigi oma tegudega mõjutavad nad teise inimese elu. Loodan siiralt, et sellele olukorrale leidub lahendus ja et Sa ei peaks end enam viienda rattana vankri all tundma.

Teisalt kirjutad, et Sul on vähe enesekindlust ja et Sa ei ütle kõiki vastuseid välja isegi kui Sa neid tead, kuna kardad, et poisid hakkavad kohe midagi mõtlema. Ütled, et oled vaikne, kuid sooviksid seda muuta. Kõigepealt sooviksin öelda, et enesekindlust saab endas kasvatada, kuna meil on jõud selliseid asju kontrollida. Näiteks, kui me kardame klassi ees esineda või vastuseid välja hõigata, siis piisab sellest, kui astuda esimene väikene samm – proovida üks vastus välja hõigata ja vaadata, kuidas see paneb meid tundma. Siis proovida rohkem vastuseid välja hõigata ja mis sellest, et teised klassikaaslased võivad siinjuures kommenteerida, on õpetaja roll klassi hoida ja juhtida. Samuti käiakse koolis selleks, et õppida ja areneda, et seejärel pürgida karjääri ja edukuse poole, et ennast ületada, et konkurentsimaailmas hakkama saada, et jõuda erialani või tegevusteni, mida meile meeldib teha jne. Enesekindlust tuleb lihtsalt treenida, rääkida erinevate inimestega või inimeste ees ja lihtsalt olla ’mina ise’. Usun, et Sul on potentsiaali, tarkust ja motivatsiooni, et edasi pürgida, olla edukas ja elus midagi saavutada. Asjaolus, et oled vaikne, ei ole ju iseenesest midagi halba, kõik me oleme isemoodi. Tavaliselt on nii, et need, kes on vaiksed mõtlevad rohkem endamisi ja keskenduvad nendele asjadele, mis on neile olulised ja miks ka mitte. Seega, kui astud väikseid samme, hõikad rohkem vastuseid välja, saad ka oma enesekindlust kasvatada.

Kõik on võimalik kui sellesse vähegi uskuda! Loodan, et Sinu mured leiavad kiire lahenduse! Soovin Sulle enesekindlust, sära ja julgust olla Sina ise ning tunda sellest rõõmu!