Tugev inimene julgeb vahel ka nõrk olla

Kriisiabis töötavad psühholoogid ja psühhiaater nõustavad nii traumaatiliste sündmuste ja õnnetusjuhtumite läbi kannatanuid ja nende lähedasi kui ka igapäevaelu kriisidesse sattunuid. Kriisi võib inimene sattuda millest tahes — ka töökoha kaotus ja pere sassis suhted võivad põhjuseks olla. Iga inimene, kes tunneb, et on omadega puntras, ongi omamoodi kriisis, ütleb Eluliini projektijuht Heli Künnapuu.

Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi ehk rahvakeeli kriisikeskus loodi pärast Estonia hukku. Mõistagi oli vajadus psühholoogilise kriisiabi järele ka varem olemas, aga 1994. aasta traagiline septembriöö teadvustas sellise abi andmise vajaduse eriti selgelt. Neljal viimasel aastal on psühholoogilist kriisiabi osutanud MTÜ Eluliin. Seda tööd rahastab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet.

Klient ei pea maksma mingit visiiditasu, seda teeb tema eest linn, seetõttu on keskus mõeldud abi andmiseks just Tallinna elanikele, aga psühholoogid ei söanda ka kaugemalt tulnud abiotsijaid ukse taha jätta. Künnapuu selgitab, et mujalt tulevad kliendid eelkõige konfidentsiaalsuse tõttu: kuidas sa lähed väikeses kohas vastuvõtule, üsna tõenäoliselt tunneb või teab psühholoog sind ja sina teda, võõrale räägid oma raskest probleemist palju meelsamini.

Tasuta abi saab üks pöörduja kuni viis korda, mis leevendab tema esmast kriisi. Kui klient on huvitatud sügavamast psühholoogilisest tööst iseendaga, soovitatakse talle psühhoteraapia või nõu saamise võimalusi lähtuvalt tema probleemist, aga seda juba väljaspool kriisikeskust.

Nõu saab telefonitsi või kohapeal

Künnapuu soovitab enne kohaletulekut ette helistada ja aeg kinni panna. Üle päeva või paari ei pea järjekorras ootama, kui häda väga suur, püütakse leida ka kohe võimalus. Arsti juurde tuleb teinekord oodata kuid, kuidas selles asutuses asjad nii ruttu käivad? „Kui peaks ootama nädal aega järjekorras, siis me poleks enam kriisiabi,“ vastab Künnapuu.

Telefon [phone] pole üksnes aja kinnipanekuks, selsamal numbril ka nõustatakse, kui inimene tahab vaid telefonikonsultatsiooniga piirduda. Suurem osa abivajajaid tuleb ikka ka kohale.

Pöördumise põhjuseks on erinevat laadi kriisid. Tullakse leina, suitsiidimõtete, depressiooni, sõltuvusprobleemide, arengukriiside, suhte- ja pereprobleemide, tervisliku seisundi muutustega kaasnevate psühholoogiliste probleemide tõttu. Suunajateks on olnud lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad, õpetajad, koolipsühholoogid. Viimasel ajal saadavad ka perearstid siia järjest rohkem patsiente, kellel uuringute tulemusena haigust ei leita, aga kelle kaebused ei kao.

Kord nädalas võtab vastu psühhiaater, kes konsulteerib kriisiabi kliente psühhiaatriliste probleemide korral.

Peale individuaalse nõustamise tehakse Tallinna Psühholoogilises Kriisiabis ka grupinõustamist. Grupp pakub võimalusi isiksuse arengut pidurdavate või soodustavate tingimuste tundmaõppimiseks ning uute arenguvõimaluste avastamiseks, selgitab Künnapuu. Grupid pannakse kokku tavaliselt siis, kui on piisav hulk sarnaste probleemidega inimesi. Novembris alustas tööd leinagrupp neile, kelle lähedane on sooritanud enesetapu.

Õnnetuste või traumaatiliste sündmuste järel teevad nõustajad psühholoogilist grupitööd sündmuses kannatanule või nende lähedastele, et hoida ära hilisemad raskemad psüühilised vaevused. Näiteks perekondadele, kes on kaotanud samas õnnetuses oma lähedase, või koolis õpilastele, kelle klassikaaslane on hukkunud. „Eesmärk on anda võimalus rääkida läbielatust, panna kokku ühine pilt toimunust, jagada oma tundeid seoses õnnetusega ning pakkuda üksteisele toetust,“ räägib Künnapuu.

Tallinna Psühholoogilises Kriisiabis saavad soovijad ka pereteraapiat. See teenus on mõeldud eelkõige neile peredele, keda on suunanud linna lastekaitsespetsialistid. Ukse taha ei jäeta ka peresid, kes tulevad omal algatusel nõu küsima.

Millal tulla abi otsima? „Kui on tunne, et ei saa enam üksi hakkama ja tahaks kellegagi nõu pidada,“ ütleb Künnapuu. „Tugev inimene julgeb vahel ka nõrk olla. Kas see on parem, kui hoian hambad ristis oma probleemi ja lõpuks kukun maha ja saan näiteks infarkti?“ Meil on sotsiaalselt aktsepteeritud arsti juures käia: kui kusagilt kehas valutab, siis ei tehta arsti juurde minekust ju probleemi, teised tunnevad kaasagi. Aga kui hing valutab? Siis niisama kiiresti — vähemalt avalikult — abi ei otsita.

„Tihti on nii, et suhted on ammu paigast ära, elatakse rutiinis. Tegelikult aitaks, kui vaadata probleemi koos erapooletu inimesega ja leida võimalusi olukorra muutmiseks,“ räägib Künnapuu. „Inimestel on palju uskumusi enda ja elu kohta, nad on neis kinni, arvavad, et teistmoodi ei saagi. Ja kui ei olda selline, nagu peaks oma ettekujutuse järgi olema, siis tuntakse end nõrga või halvana. Niisuguseid arusaamu annab korrigeerida.“

Kui klient ütleb, et on hakanud pärast seansse vaatama asju teise pilguga ning nägema oma probleemide lahendamisel rohkem võimalusi, on oluline oskus juba omandatud. Psühholoogiline nõustamine on üks võimalus kriisiga toime tulla, kinnitab Künnapuu.

Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi

Tasuta psühholoogiline abi eesti ja vene keeles Tallinna linna elanikele
Pärnu mnt 9, III korrus, tööpäeviti kell 9–20, laupäeviti kell 10–20
Vastuvõttudele registreerimine ja esmane kriisinõustamine telefonil 631 4300
Kell 20–7 vastavad kõnedele MTÜ Eluliin vabatahtlikud