Ühise teekonna lõpp: psühholoogi nõuanded, mille abil pärast lahutust hakkama saada
Nõuandeid jagab psühholoog Serafima Levina
Lahutusse tuleb suhtuda kui vabanemisse
Käes on kauaigatsetud sõltumatus. Nüüdsest ei pea sa end oma endisele mehele ohvriks tooma. Võid veeta aega nii, nagu ise tahad ning elada oma rõõmuks.
Seda räägitakse naistele pigem lohutuseks. Sügavat mõtet siin aga paraku pole. Kes ütles, et vaba naine on tingimata naine ilma meheta? Põhimõtteliselt võib ju vaba ka abielus olla. Olemine õnnelikus abielus pole ju sunnitöö ega eneseohverdus. Seetõttu suudavad vaid vähesed suhtuda lahtusse kui vabanemisse.
Vabadust tunnetavad enamasti need naised, kes on lahku läinud täiesti lootusetust ning isegi ohtlikust inimesest. Olgu see siis alkohoolik, narkomaan või lausa psühhopaat. Teistes olukordades sellist eufooriat reeglina ei tunta. Peab olema liiga kergemeelne või paksunahaline, et nii kiiresti end teisele lainele häälestada.
Isegi siis, kui naine ise oli lahutuse initsiaatoriks ning unistas vabadusest, tabab teda hiljem üsna sageli depressioon. Ta lihtsalt ei tea, mida oma vabadusega peale hakata. Polegi nii väga lihtne tekkinud tühjust korvata. Selline kohanemise periood kestab vähemalt 2-3 kuud. Kui ollakse aga mitmeid aastaid koos elanud, siis kindlasti veel kauem.
Ei tasu mängida õnnelikku, kui tegelikult oled kurb. Vältimaks hingelise kriisi süvenemist, püüa olla iseendaga siiras. Halb enesetunne on täiesti normaalne. Meie alateadvus suhtub lahutusse ikkagi negatiivselt, ükskõik, mis põhjusel see ka ei toimunud. Lahutatud naise staatus ei ole aga meie meelest just eriti prestiižikas. Uue olukorraga tuleb harjuda. See pole küll midagi, mille üle uhkust tunda, aga kindlasti mitte ka põhjus kompleksideks.
Kui lahutus toimus mehe süü läbi, siis on õige aeg talle „tagasi teha“
Karista teda ning maksa kätte valu eest — häälesta ta sõbrad ja lähedased tema vastu, riku ta varandust ning musta teda oma rivaali silmis. Las mees kannatab — ta on selle ära teeninud.
See on kõige hullem variant, mida taolises olukorras võib üldse välja mõelda. Ära seda kunagi kuulda võta. Isegi kui sinu eks tegigi sulle haiget — reetis, pettis, varastas. Pole mõtet kurjusele kurjusega vastata — see vaid mitmekordistub niiviisi. Ja lõppkokkuvõttes pöördub sinu enese vastu.
Vihkamise tõttu ägenevad kroonilised haigused ning sa maandad end koduste peal. Liiatigi ei peaks inimene kohut mõistma ja karistama endasarnast. Öeldakse ju, et Jumala veskid jahvatavad aeglaselt, kuid vääramatult.
Kui sa siiski ei suuda oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla, püüa neile leida väärikam lahendus. Ürita need paberile panna või räägi psühholoogile. Nii saad sa endast välja paisata kõik etteheited ja süüdistused mehe aadressil. Sul hakkab kindlasti palju kergem. Seejärel aga vaibuvad kired, sa leiad taas hingejõudu ning püüad talle andestada. Ja seda juba puhtast südamest.
Loomulikult pole seda praktikas üldsegi mitte lihtne teha. Vaja on läbi elada oma hingevalu ning õppida suuremeelne olema. Just need naised, kes on suutnud oma eksile andestada, saavad kriisist kiiremini välja ning alustavad uut elu.
Depressiooni ärahoidmiseks tuleb vältida üksindust
Peab taastama sidemed sõbrataride ja sugulastega ning suhtlema nendega sagedamini. Lähedastele saab usaldada kõik oma mured ning vajaduse korral aitavad nad täiesti omakasupüüdmatult.
Siin on tõetera sees. Kui naine elab pärast lahutust üksi ja tal pole lapsi, siis on seda üksindust väga raske taluda. Ning lähedaste toetus on vajalik kui õhk. Samas on mõeldamatu neile alatasa oma raskest ja kurvast elust rääkida.
Piisab telefonitsi suhtlemisest või koos vaba aja veetmisest. Vahel võib ju abi paluda. Üksinda kõikide probleemidega toime tulla on peaaegu et võimatu. Kui aga sõbrad ja tuttavad ei saa sulle nii palju tähelepanu pöörata, kui sa sooviksid, püüa ka nendest aru saada ning mitte solvuda.
Ürita leida tegevusi, millega saad iseseisvalt hakkama. Käi näitustel, laatadel muuseumides, jaluta looduses. Jälgides teiste inimeste tegutsemisi, ei tunne sa end enam nii üksikuna. Isegi kui oledki tegelikult päris üksinda.
Oma avameelitsemistega võiksid aga veidi ettevaatlikum olla. Mitte iga vestluskaaslane, ka mitte parim sõbratar, ei pruugi sellises situatsioonis abiks olla. Mõned naised püüavad iga hinna eest sinu haiget saanud enesearmastust maha rahustada. Nad kiidavad igati heaks sinu lahkumist „tobeda mehe“ juurest, kes pole ilmselgelt „sind väärt“. Ühelt poolt hakkab sul sellest isegi kergem.
Ometi pole tüli kodunt välja viimine kuigi tark tegu. Nii võib mahajäetud naine hakata oma endisesse mehesse suure põlgusega suhtuma. Ning lõpptulemusena muutub kõik veelgi raskemaks.
Oma mured tuleks usaldada vaid sellisele inimesele, kes ei hakka sinu eksi poriga üle valama. Olgu see inimene, kes kuulab su ära, lohutab ning annab sulle võimaluse toimunu üle aru pidada. Ta ei kohusta sind millekski ega ka otsusta ise sinu eest.
Ilmselt kõige objektiivsema pilgu juhtunule saab heita vaid kolmas pool, kes ise pole asjast huvitatud. See võib olla perepsühholoog või keegi väga autoriteetne ja tark inimene, keda sa saad täielikult usaldada.
Kui lahutus on juba olnud, siis ära kunagi püüa oma endist meest tagasi saada
Oled sellega hiljaks jäänud ning see on alandav.
Suhteid taastada pole kunagi hilja. Võib tuua palju näiteid, kus abikaasad lahutasid, püüdsid luua uued perekonnad, seejärel aga hakkasid ikkagi koos elama. On olemas seaduspärasus: mida kauem on mees ja naine koos elanud, seda tugevam on nende side ka pärast lahkuminekut.
Kõik, mida olete kahekesi läbi elanud — rõõmud, mured ja see, kuidas te oma perekonna moodustasite, jääb teiega alatiseks. Ning neid tundeid on võimalik taaselustada. Kuid vaid juhul, kui mõlemad tunnistavad oma vigu ning teevad järeldusi.
Küllap oled kuulnud, et õnnetused ja raskused virgutavad üsna sageli inimese vaimset kasvu. Nii toimub tihti ka lahutuse puhul. Inimesed analüüsivad oma abielu, püüavad mõista, miks kõik nii läks ning otsivad ka iseendas süüd.
Läbi vapustuste hinnatakse sageli ümber oma prioriteedid. Muututakse paremaks, otsekui puhastustulest läbi käies. Ning taasühinemine toimub juba täiesti uuel tasandil.
Kui sa tunned vajadust teise inimese järele, siis näe vaeva. Meest tagasi saada pole üldsegi alandav. Pole mingit mõtet uhket mängida. Ainult et vahendite leidmisel peaks olema ettevaatlik. Ei tohi olla liiga aktiivne ega pealetükkiv. Mehi ärritab selline käitumine ning neis ärkab protestivaim. Tegutse taktitundeliselt ja delikaatselt.
Kui aga suhteid ei ole siiski võimalik jätkata, võta toimunut kui paratamatut. Usu sellesse, et kõik, mis sinuga toimus, tuleb sulle vaid kasuks. Meie elus ei ole midagi juhuslikku. Võimalik, et lahutus hoidis sind veelgi tõsisemate eksimuste eest. Või oli see mingi tähtis õppetund sinu jaoks. Tuleb vaid kannatust varuda, ega meie õlgadele ei panda ju enamat, kui me kanda suudame. Aja jooksul saab kõik korda. Ainult et endalt tuleks küsida, miks kõik just nii läks?
Püüa mõtted oma isiklikust draamast kõikvõimaliku aktiivse tegevuse abil kõrvale juhtida
Tööta intensiivsemalt, õpi, tee kodus remonti… Tee nii, et eneses urgitsemiseks ja haletsuseks ei jätkuks aega ega ka jõudu.
Töö on tõepoolest üks parimatest võtetest oma isikliku elu probleemidest eemaldumiseks. Kuid vaid tingimusel, et see sulle ka meeldib. Nüüd, kus oled jäänud ilma meheta, on see faktor eriti oluline.
Igasugune loominguline tegevus — individuaalne või grupis — võib samuti alandada stressi ning rahustada närve.
Pealegi võid sa nii avastada endas täiesti uusi võimeid, millest sa enne ei osanud mõeldagi. Paljud edukad naised muutusid just pärast lahutust. Raske olukord sundis neid ilmutama aktiivsust ja visadust. Töö ja hobid aitasid neil tõsta oma enesehinnangut ning hakkama saada oma kompleksidega.
Kohe pärast lahutust tuleb aega viitmata sõlmida uus tutvus
Ehk oleks mõistlik isegi kähku mehele minna. Ega asjata öelda: “Lutsifer aetakse lutsiferiga välja”.
See nõuanne sobib rohkem meestele, mitte aga nõrgema soo esindajatele. Ning mida targem ja haritum naine on, seda väiksem on tõenäosus, et ta nii ka talitab. Esialgu oleme pärast lahutust enesesse sulgunud. Mõned meist hakkavad üldse hoiduma meestest, neid koguni pelgama. See on täiesti loomulik. Ja pole vaja sundida ennast seltskonda minema, kui tahaks tegelikult üksinda olla. Peaasi, et see ei kestaks pikki kuid.
Uusi suhteid saab hakata sõlmima alles siis, kui oled suutnud vanadega täiesti hüvasti jätta. Kui sul pole jõudu ega tahtmist tutvuda, siis on see oluline sümptom. Järelikult hingehaavad valutavad veel. Sellises seisundis olles, ei ole sa võimeline teisi mehi usaldama. Sa hakkad neis vigu otsima ning tood tahtmatult eelmise suhte probleemid ja kannatused uude suhtesse üle …
Kui sa pole eneses kindel, on ehk parem alustada virtuaalsete tutvustega. See on üks viisidest otsida mõttekaaslasi ning sellel on palju plusse. Sa ei pea kodunt väljumagi, et kellegagi kohtuda.
Internetist võib leida tutvusportaale huvide järgi. Selline suhtlemine ei kohusta millekski. Ühtlasi on sul kergem üle saada oma lahutusest ning võimalik ka, et pikapeale leida endale sõber või lausa elukaaslane.
Allikas: Ženskoje Zdorovje, 7’2010
