Unistused ja tegelikkus

Ma tahaks 5 kg alla võtta, suitsetamist maha jätta, aktiivsemalt spordiga tegeleda, lastele rohkem aega pühendada, uuesti õpingutega alustada…. Kas mõni nendest on ka Sinu „tahaks”? Kui me kuuleksime teiste inimeste mõtteid, kostuks sealt hulgaliselt erinevaid „ma tahaks” versioone. On Sul oma unistus, mida juba pikka aega endaga kaasas kannad, aga mille teostamine sugugi lihtne pole?

Sul võib perfektne ettekujutus olla, mis unelma täitumiseks juhtuma peab, aga alati käib sabarakuna järgi: ”Homsest…” Kuid homsest saab ülehomme, järgmine nädal, järgmine aasta ning midagi ei muutu. Tublimad võtavad ennast üks päev siiski käsile ja realiseerivad oma soovunelma, „parema homse” nimel elajad löövad tasapisi käega, vaevlevad süümepiinades ja veenavad ennast, et üks päev ehk siiski…

Unistused kukuvad sageli läbi, sest neid ei viida ellu. On teada, et inimese ellujäämine või hukkumine sõltub tema võimest tekitada ja säilitada eluks vajalikke vahendeid. Näiteks töökoht annab ellujäämiseks teatud garantii ja palgast sõltub elus olemise tase — kas ja millist arstiabi saame endale võimaldada; kas puhkuse veedame seal, kus soovime või seal, kus rahakott lubab; kas kodu on hubane ja turvaline jne.

Materiaalsus ei pea olema eesmärk, vaid vahend eesmärgini jõudmiseks ja me ei pea oma ainsat elu vireledes veetma – igaüks on võimeline elult saama täpselt nii palju või natuke vähem, kui ise küsib. Ja siin tagasihoidlikkuse eest medaleid ei jagata.

Julge unistada suurelt!

Inimene realiseerib väga väikese osa oma potentsiaalist ja selle põhjuseks on tema ise. Palju on neid, kelle lubaduste ja tulemuste vahel haigutab sügav lõhe. Kui naabri-Kalle uuema auto ostab ja mereäärse suvila soetab, peetakse seda, väike kadeduseuss hinges, vedamiseks. Me ei taha endale tunnistada, et edukus ei ole juhus ja sõltub ainult sellest, kuidas iseenesega suhtleme. Kas me suudame ennast tegutsema sundida ja realiseerida ka utoopilisena tunduvad ideed või lepime väiksema pingutusega? Või lausa täitumata unistustega?

Motivatsiooniisa ja raamatu „Sisemine jõud” autor Anthony Robbins ütleb:„Mitte millelgi muul ei ole minu üle võimu kui ainult sellel, millele ma oma teadlike mõtete kaudu võimu annan.” Oskus ennast tegutsema panna tuleneb mõtlemisest ja distsipliinist. Inimene on võimeline ennast isegi haigeks mõtlema ja ega depressioongi nakkushaigus ole — see on teatud viisil mõtlemise tagajärg.

Lihtne näide — oletame, et unistad oma majast. Käid vargsi kinnisvaraportaalide lehekülgedel oma unistuste häärbereid uurimas… Aga hinnad ulatuvad mitme miljonini ja Sa mõtled — ma ei saa seda praegu endale lubada. Mis selle tagajärjel juhtub? Sa annad signaali, et maja on Sinu jaoks liiga kallis ja aju lõpetab võimaluste otsimise.

Kui aga mõtelda, et hmm…. ilus maja, kuidas ma saaksin seda endale lubada, hakkab aju lahendusi otsima. On üks väljend:„Anna inimesele kala ja tal on üheks päevaks kõht täis. Õpeta teda kala püüdma ja ta toidab ennast elu lõpuni.” Samuti saad oma aju programmeerida, et miski siin elus ei jääks kättesaamatuks.

Mis ma siis tegema pean?!? Kuigi mõtetel on meie üle suur jõud, jääb näiteks pidevast spordile mõtlemisest väheks, et tulemusi näha. On vaja ka tegutseda! Alustuseks tee endale selgeks, kus Sa praegu oled, millist tulemust saavutada soovid, ja kuidas seda teha. Asja värvikamaks muutmiseks meenuta mõnda saavutust oma elus — kooli lõpetamine, lapse sünd, kodu rajamine, oma kutsumuse leidmine. Mastaapsus pole oluline, loeb sündmuse tähtsus Sinu jaoks. Tõenäoliselt valdas Sind „finišisse” jõudes mõnus rahulolu ja uhkustunne?

Nüüd kujuta ette, kuidas ennast uue unistuse täitumisel tunned. Mida selgema ja värvilisema kujutluspildi lood, seda kergemini suudad uue unistuse omaks võtta ja eesmärgiks muuta.

Tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Pane oma unistus kirja - mida täpsemalt, seda suurema tõenäosusega see ka juhtub. Näiteks, kui soovid kaalus alla võtta, märgi oma ideaalkaal; miks selle saavutamine Sinu jaoks oluline on; kuidas ennast uues kaalus olles tunned.

2. Pane kirja, mis ajaks eesmärk peab olema täidetud. Tee seda kuupäeva täpsusega. Ära sea ebarealistlikku eesmärki ega ole ka liiga „pehme südamega”.

3. Pane kirja, mis tegevused vajalikud on ja keda inimestest kaasama pead. Mida pead muutma oma toitumisharjumustes; millise koormusega ja kui sageli sportima; kellega koos seda teha saaksid?

4. Pane kirja auhind, millega ennast eesmärgi täitumisel premeerid. Iga pingutus väärib ju autasu?

Kõrgem tase on, kui suudad oma unistused kirja panna lühiajalises (0-2 aastat), keskpikas (2-5 aastat) ja pikas perspektiivis (5 ja enam aastat). Mõtle, kui põnevaks muutub Elu, kui võtad suunaks oma unistuste täitmise? Sa annad oma eksistentsile sügavama mõtte ja muudad hetked elamisväärsemaks.

Jana, Laura ja Kristjan on unistuste tegelikkuseks muutmise maigu suhu saanud ja rakendavad oma oskust edukalt siiani. Lapsepõlves oli Jana südamesooviks oma koer. Pinginaabril oli kodus mitu kollikoera ning Jana leiutas strateegia- ta kutsus iga päev pinginaabri koertega külla, et ema näeks ja mõistaks, kui nunnud nad on. Lisaks veel igapäevased vestlused teemal: ”Võtame koera”.

Eesmärgipärane käitumine viis esialgsest vastuseisust hoolimata soovitud tulemuseni- varsti oli Janal kollikutsikas ning mõne aja pärast isegi kaks. Juba teismelisena sai Janale selgeks- kui midagi väga tahta, tuleb selle nimel vaeva näha. Sealt edasi oli oma kodu, auto ja soovitud elujärje saavutamine lihtsam.

Laura unistas juba vanematekodus elades oma majast. Selle nimel sai läbi käidud paksust ja vedelast: elatud üürikorteris, panga ees end põlvili visatud ning nii mõnestki hüvest loobutud. Nõudis suurt enesedistsipliini ja kõva pingutust, et 24-aastaselt majaomanikuks hakata, kuid nüüd on koledam aeg selja taga ning saab elukaaslasega rahus saavutatut nautida.

Kristjan unistas 17-aastaselt oma firmast, kuid kogemuste ja ressursside nappusel tundus see võimatu. Ta alustas sihipäraste tegevustega oma firma loomiseks — ammutas teadmisi, kogus kapitali, omandas tööalaseid kogemusi — ning 22-aastaselt viis oma mõtte teoks. Ta teab, et mäng vääris küünlaid ja eesmärk oli lihtsamini saavutatav kui esmapilgul tundus.

Vahel vajame positiivseid edunäiteid, et ennast käima lükata. Teiste õnnestumised tekitavad usku ja kui Sul on olemas usk, on see juba pooleldi täitunud unistus. Kui soovid senisest erinevat tulemust, ära jää ainult lubaduste juurde — siis ei muutu midagi. Sinu innustusest võivad jõudu saada Sinu lähedased ja nii külvad eneselegi märkamatult edu ka teiste hoovi.

Kuidas on Sinu unistustega? Kas kannad neid oma mõtetes või väljendad ka tegudes?