34aastane Jessica ootas igal aastal tänupühasid väga ja sel saatuslikul aastal oli ta plaaninud viia oma poiss-sõbra (ja lapse isa) lõpuks ometi oma vanematega kokku. Ta teadis, et nad armuvad temasse hetkega, täpselt nagu tema ise.

Nende lugu oli nii romantiline. Nad kohtusid läbi tutvumisportaali, kui Jessica oli juba seitse kuud tagasi lootuse, et ta kunagi kellegi normaalsega kohtub, kaotanud. Esimest korda näost-näkku kohtudes viis 38aastane Paul Jessica ja ta kolmeaastase tütre kinno. Juba üsna pea sõitsid nad pikkadeks nädalavahetusteks koos puhkama ja nendevaheline säde ei jäänud kellelegi märkamatuks.

Paul käis küll kodulinnast kaugemal lõunas tööl, aga paar hakkas siiski juba ühise kodu peale mõtlema. Mõne kuu pärast oli Jessica rase ja tema tütar kutsus Pauli “issiks”.

Saladus tuleb ilmsiks

Päev enne tänupühasid saatis Paul Jessicale sõnumi, et ta on kolme tunni kaugusel ehitusel tööl ega pääse tulema. Järgmise päeva lõunaks polnud ta ikka veel kohale jõudnud ja süüdistas ootamatut õnnetust ehitusplatsil. Tol hetkel meenus naisele, et ta oli seda vabandust juba kord enne kuulnud ja ka tol korral üritas ta Pauli oma ema ja õdedega kokku viia. Kui naise perekond nüüd koos ühise laua taha istus, tundis Jessica end alandatuna. “Aitab,” saatis ta sõnumi. “Mul on kõrini.”

Paul tuli juba järgmisel esmaspäeval ja andis endast kõik, et naise süda tagasi võita, aga pärast seda ta kadus kui tina tuhka ignoreerides sõnumeid, e-kirju ja telefonikõnesid. Alles mõne kuu pärast märkas Jessica šokeerivat postitust Facebookis: Paul oli autoõnnetuses surma saanud.

Üsna pea sai Jessica ka ühelt naiselt, kes olevat Pauli tüdruksõber, sõnumi küsimusega: “Millal sa Pauliga tutvusid?” Jessica vastas talle, et hoopis tema oli mehe tüdruksõber ning leinast sai tasapisi viha, kui naine Facebookist kuu jooksul avastas, et mehel oli olnud vähemalt viis teist pruuti ja enamik neist arvas, et mehel ei ole kedagi teist.

Laual oli vähemalt kaks kihlasõrmust, lubadused oma kodust ja mitu lubadust abielluda ühes South Carolina pisikeses kabelis. Eriti valus oli Jessical kuulda, et Paul oli veetnud tänupühad teises osariigis teise tüdruksõbraga, kelle kätt ta tema pere ees palus.

Armunud psühhopaati

Jessical polnud aimugi, et tema suhe Pauliga meenutas ühte laialtlevinud mustrit, mis on tuttav kõigile ekspertidele, kes psühhopaatiat uurivad. Kuigi psühhopaadiks kutsutakse pigem sarimõrvareid või õudukatest tuntud halvaloomulisi tegelasi, võib seda nimetust kasutada ka siin. “Võid olla psühhopaat ilma kedagi tapmata,” väidab Southamptoni ülikooli psühholoogiaprofessor Hedwig Eisenbarth. “Maailmas on olemas erinevaid käitumisviise, mis on õelad, aga mitte illegaalsed.”

Paljudel psühhopaatidel on väga lihtne valetada, nad käituvad hoolimatult ja neil puudub empaatiavõime. Uuringu järgi mängivad psühhopaatia puhul väga olulist rolli geenid, aga ka lapsepõlves kogetud trauma või ärakasutamine. Kuigi täna on Pauli keeruline hinnata, siis hetkel tundub küll, et need omadused olid tal täitsa olemas.

Allikas: Cosmopolitan