Vabasuhe pole kellegi suhe — see on vaid vabandus nõrkadele

Ma pole kunagi aru saanud mõistest "vabasuhe". Olgu, ma näen, mida inimesed selle all mõtlevad, kuid minu meelest on see üks suurimaid jaburusi, mis pühendumist kartvad inimesed on välja mõelda suutnud.

Suhe on suhe — mees ja naine, mees ja mees, naine ja naine… Kuidas iganes. See tähendab, et paar veedab koos aega, hoolib teineteisest, suudleb, seksib, on ühiste huvidega ja tunnistab avalikult, et on teineteisele pühendunud. Suhe on ilus asi, mida tuleks hoida ja väärtustada — miks pagan on mõned inimesed leiutanud selle juurde veel “vabasuhte”?

Mina võrdleksin mõistet “vabasuhe” mõistega “vabakasvatus”. Nii nagu vabakasvatus on tegelikult tihti kasvatuse puudumine, on ka vabasuhe enamjaolt olematu suhe. Vabasuhtes on vaid need, kes mingil põhjusel ei taha täielikult teisele inimesel pühenduda või end seotuna tunda.

Miks on nii popiks saanud ütlus “ah, me oleme vabasuhtes”? Justkui see oleks mingi auasi ja näitaks, kui iseseisev sa ikka oled. Minu meelest on see ikka häbiasi, kui keegi tahab sinuga vabasuhtes olla — see ju vaid näitab, et sa ei tähenda talle piisavalt, et end täielikult sulle pühendada. Mis kõige hullem — paljudel vabasuhtes olijatel on ka vabad voodikombed.

Ehk on see vaid minu arvamus, kuid minu meelest peaks suhe olema suhe ja vabasuhe ei tähenda muud kui lihtsalt vaba olemist ja aegajalt konkreetse partneriga koos olemist.

Inimesed, vabasuhe ei näita iseseisvust ja valikuvabadust. See näitab nõrkust ja otsustusvõimetust!