Võrgutajate jälil
Ameeriklasest menuautori Neil Straussi skandaalsest lantimispiiblist “Mäng” (Pilgrim 2009) selgub võimalus, et teie suhe võis saada alguse tänu kavalalt konstrueeritud võrgutamistehnikate rakendamisele. Fenomenaalne teos, mis räägib tõestisündinud loo, on löönud laineid kogu maailmas. See jälgib kirjaniku transformatsiooni haledast nohikust säravaks naistemeheks, paljastab võrgutusspetsialistide salaühingud ning õpetab nipid lahkelt kätte igale lugejale.
Inetu pardipoeg
Straussi puhul on tegemist mehega, keda loodus polnud just paljuga õnnistanud. Enne lantimiskunstnikuks saamist oli tegemist kõhetu lühinägeliku ja kiilaneva kirjanikuhärraga, kes oli naistega suhtlemises täielik käpard. Ühel heal päeval sai mees aga tööpakkumise: koguda internetist kokku võrgutamisnipid ning kirjutada nendest käsiraamat. Alguses vastumeelselt ülesandega tegeledes süvenes Neil Strauss aina põhjalikumalt lantimiskunsti saladustesse, saades lõpuks tõsiseks sebimisguruks ja osavaks manipulaatoriks.
Keerukas kunst
Muutumismäng ei käinud aga üleöö. Kõigepealt nägi Strauss võrguavarustest leitud salaõpetaja käe all kurja vaeva, et tehnikatest üldse aimu saada. Kui arvad, et kellelegi külge löömiseks piisab julguse kokkuvõtmisest ja küsimusest “Kas sa käid siin tihti?”, siis eksid. On terve plejaad avanguid, võtteid, tõekspidamisi, meetodeid ja isegi esemeid, mida saab kasutada naisterahva ärarääkimisel.
Näiteks kuulub oskusliku naistevõrgutaja arsenali peale tavapärase nätsu ja kondoomide ka ootamatuid esemeid, nagu niidipusa, digikaamera, kotike puidust ruunimärke, tagavaraks odavaid meesteehteid, väike ultraviolettlamp ja mustkunstivahendid. Kuhu see kõik mahub? Seda me tõesti ei tea, aga nende asjade kasutusviis on üllatav. Kotike puidust ruunimärke ja mustkunstikomplekt on muidugi selleks, et naisterahvale muljet avaldada. Niidipusa-avanguks nimetatakse aga trikki, mille käigus mees võõra naise riietelt justkui pusa eemaldab ning seeläbi vestlust alustab.
Digifotokas on jällegi hea vahend, ennustamaks, kas naisega läheb asjaks või mitte — pärast ühispildi tegemist tuleb nagu muuseas mainida: “Meist saaks kena paar!” Kui kaaslasel vastuväiteid pole, võib mees olla kindel, et naisel on tema suhtes ainult positiivsed tunded.
Sa ei ole eriline!
Taktikad on põnev segu piitsast ja präänikust. Näiteks kasutab võrgutaja oma sihtmärki halvustavaid võtteid, millele järgnevad omakorda kiitvad komplimendid. Põhimõtteliselt on skeem selline: kõigepealt tee oma silmarõõm maha ning seejärel hakka teda vaikselt kiitusega premeerima. Milleks ülal mainitud ultraviolettlamp? Eks ikka selleks, et pöörata naise tähelepanu tolmule ja muule pahnale tema riietel. Õhtu lõpuks paneb lantija ihaldatud saagi aga sulama nagu või, kinkides talle ühe oma odavatest ehetest. Seda, et ehe on vaid üks paljudest, “ohver” muidugi ei tea — sõrmus libiseb nagu muuseas mehe sõrmest naise omasse palvega kallist eset järgmise kohtumiseni hoida.
Neil Straussi seiklustest lugemine võib panna skeptiliselt suhtuma igasse mehesse, kes sinuga ööklubis või baaris juttu alustab, kuid samas — kas pole tore võrgutajat oma teadmistega lüüa?
Raamat levib vaikselt juba Eesti meestegi seas. IT-vallas tegutsev Priit (35) soovitab seda Cosmo lugejale kui kohustuslikku kirjandust, tundmaks ära olukordi, kus keegi püüab sind kavalusega voodisse meelitada. Ta lisab siiski: “Ma arvan, et Eestis toimivad raamatunipid tegelikult halvemini kui Ameerikas. Meie naised ei ole lihtsalt nii naiivsed. Lisaks kasutavad neid võtteid suurema tõenäosusega ikkagi mehed, kes ei ole naistega väga tihedalt läbi käinud. Ka “Mängu” peategelane sai ju lõpuks aru, kui nõme tema tegevus tegelikult on. Võrgutamine võrgutamise pärast ei saa ju olla eesmärk omaette.”
Treeni julgust!
Raamatus leidub ühe lantimisguru nipp südikuse arendamiseks: helista täiesti suvalistel numbritel ja palu inimestelt, et nad soovitaksid sulle mõnda lahedat filmi.
Cosmo teeb järele: eksperiment niidipusaga
Proovimaks raamatus kirjeldatud salanippe, saatis Cosmo oma toimetaja Susan Luitsalu missioonile Tallinna ööklubidesse. Kuidas katse õnnestus, loe ajakirja juuninumbrist.
Need ei ole väljamõeldised! Korjasime Tallinna ja Tartu preilidelt kokku kõige kohmakamad laused, millega on neile lähenetud. Need tüübid peaksid küll “Mängu” läbi lugema.
- “Lähme tantsima, sul pole niikuinii midagi paremat teha.”
- “Kas sa ütled kohe, kes sa oled, või õgin sind oma silmadega edasi ja kui hästi läheb, siis teen sulle hiljem kokteili välja?!”
- “Ma ostsin täna uued püksid, Armani püksid. Kas need sobivad sulle?”
- “Tead, ma olen nii kuum, et minu peal saaks muna praadida, tahad katsuda?”
- “Ma vedasin oma sõbraga viiesaja krooni peale kihla, et sa suudled mind. Sa võiks ju? Ma annan sulle 250 eeku.”
- “Mu nimi on Priit. Sa võiks selle meelde jätta, sest sa hakkad seda tulevikus palju ütlema.”
- “Sa oled natuke mu ema moodi.”
- “Kas need rinnad on sul ehtsad või?”
- “Lähme sõidame ka vä? Mul on Merss.”
- “Tantsime! Ma olen päris lahe vend, ostsin just oma naisele kaheksa meetrit lillat krimpleeni!”
