Digitaalne rektaalne uuring ja PSA test

Digitaalne rektaalne uuring ehk sõrmedega pärasoole läbikatsumine on soovitav teha üks kord aastas alates 50 eluaastast. Neil, kelle veresugulastel on olnud või on eesnäärmevähk, on soovitav iga-aastase uuringuga alustada 40. eluaastast.

Surmapõhjusena on eesnäärme vähk Eestis kolmandal kohal, 30-40% üle 50 aastastel meestel on mõningad vähirakud eesnäärmes. Oht haigestuda enne 50. eluaastat on siis, kui Teie veresugulased on põdenud eesnäärmevähki. Enamasti on eesnäärmevähk aeglase kuluga. Suitsetajatel on agressiivsem vähivorm. Esinemissagedus on suurem linnades, poissmeeste seas, suguhaigusi põdenutel, kummitööstuse, veevärgi, masinaehituse ja kaadmiumiga tegelevate tööliste seas.

Tavaliselt kulgeb eesnäärmevähk pikka aega ilma igasuguste valudeta või muude haigusele viitavate tunnusteta.

Iga-aastane läbivaatus on oluline haiguse varajaseks avastamiseks, sest siirete esinemisel on ravi tunduvalt keerulisem.

Uuring võib olla ebamugav, kuid pole valulik. Pärasoole kaudu katsub arst, kas eesnääre on suurenenud, kas seal on muust koest erinevaid sõlmi ja kas pärasooles on polüüpe vm moodustisi. (vt ka jäme- ja pärasoole uuringud)

PSA test e Prostata Spetsiifilise Antigeeni test tehakse enne digitaalset rektaalset uuringut või mitte vähem kui kaks-kolm päeva pärast seda.

Kui PSA test ja/või digitaalne rektaalne uuring annab positiivse e vähirakkude olemasolule viitava vastuse, siis PSA testi korratakse ja/või võetakse biopsia e koeproov, mida uuritakse mikroskoobiga.

PSA testiks võetakse veeniverd.

PSA kasutamise ja tulemuste tõlgendamise kohta on kogu maailmas arstide seas erinevaid seisukohti suure hulga valepositiivsete ja ka valenegatiivsete tulemuste tõttu.

Üldiselt loetakse normaalseks e negatiivseks tulemust alla 4 nanogrammi milliliitri kohta ( 4ng/ml), piiripealseks 4-10 ng/ml ja positiivseks üle 10 ng/ml.

Paljud arstid soovitavad tulemusi tõlgendada lähtudes patsiendi vanusest jm. asjaoludest.

Lisauuringuna kasutatakse pärasoolekaudset ultraheliuuringut.

Kokkuvõtteks:

Kui mõlemad testid - digitaalne rektaalne uuring ja PSA test - on negatiivsed, siis võib kindel olla, et eesnäärmevähki pole.

Haigestumise riski suurendavad: rasvarikas toit, ebatervislik töökeskkond , suitsetamine ja mõningatel andmetel ka kaltsiumi liigtarbimine.

Riski vähendavad: E-vitamiin, seleen (200 mikrogrammi/päevas), tomat (lükopeeni-sisalduse tõttu), oad, herned, läätsed, kuivatatud puuviljad, regulaarne kehaline tegevus, päike ja D-vitamiin.

Kui Teil on diagnoositud eesnäärmevähk, siis arutage oma arstiga läbi kõik ravivõimalused - hormoonravi, kirurgiline ja kiiritusravi. Ka ravi suhtes on maailmas erinevaid seisukohti alates Rootsis levinud ettevaatlikust jälgimisest kuni USAs laialdaselt kasutatava eesnäärme eemaldamiseni. Konsulteerige arstiga, kuidas ennetada vähi levikut ja kasvu.