Kasuta oma fantaasiat. Kui sa kujutled oma praegust elu metafoorina, siis mida see sulle kõige rohkem meenutab?

A. Sood
B. Järve
C. Juga
D. Jõge
E. Merd

Mõtlesid välja? Keri natuke allapoole ja tulemused on sinu ees!

...

...

...

...

...

...

A. Soo

Küllap saad isegi aru, et valik pole just kõige optimaalsem. Miks veekogu muutub sooks? Vesi ei uuene ning seiskub. Sama juhtub ka elus, kui ei lase sinna sisse midagi uut ega loobu vanast. Just nii see „soostubki“. Selle kujundi kaudu räägib alateadvus sulle, et vajad kiireid muutusi. Kusjuures mitte pisiasjades, vaid tõsistes aspektides. Seega ei käi jutt sellest, et oled maasikajogurti kirsijogurtiga asendanud. Tuleb hoopis oma elustiili ja suhtlusringiga midagi ette võtta. Tegelikult sa vajad muutusi, ent väldid neid ja lükkad aina edasi.

Miks sa siis sellisesse olukorda sattunud oled? Mõtle järele, võib-olla kardad vanast ja oma aja ära elanust lahti lasta? Sa ei taha lahkuda inimestest, asjadest, oma minevikust. Selline probleem tekib siis, kui tundsid kunagi end hüljatuna — sul oli valuline lahkumine. Sageli ulatuvad probleemi juured lapsepõlve: laps jäeti sageli üksi, viidi varakult lastesõime/aeda või vanavanemate juurde, võib-olla sattus laps hoopis haiglasse … Täiskasvanuna kardavad sellised inimesed igasuguseid kontaktide katkestamisi. Olgu nendeks eemaletõukamine reaalsete inimeste poolt või lahkumine esemetest või harjumustest. Sest kõik need olukorrad meenutavad lapsepõlves kogetud traumasid.
Mida teha? Riskida ning astuda vastu uuele. Leida uuest rahuldust ja nautida positiivseid muutusi. Muutuste vältimise eest on hind liialt kõrge. Sa ju tead, mis juhtub nendega, kes satuvad sohu …

B. Järv

Palju õnne. Sinu elus valitseb tasakaal. Suuri muutusi sa hetkel ei vaja, väikesed võivad aga tulla küll. Meie elu võib võrrelda mäkketõusuga: on järske nõlvu, aga ka laugeid platoosid, millel saab puhata. Hetkel on sinu elus „platoo“ periood. Muutuste tuul pole tugev, puhub vaid kergelt. Praegu pole tarvis kardinaalseid otsuseid teha, kõik läheb oma rada.

Väikesed muutused, mis täna toimuvad, on pigem „kvaliteetsed“ — muutud sa ise, mitte aga eesmärgid ja ülesanded.

Rahu ja vaikuse perioodid on harukordne võimalus puhkamiseks, jõu kogumiseks, tehtu ümbermõtestamiseks ning tulevikuplaanide tegemiseks. Sa võid plaane teha, ent ära torma kohe kõike ellu rakendama. Muutusi ei ole vaja forsseerida, need küpsevad tasahaaval, nii nagu viljad puul. Kui tuleb aeg aktiivselt tegutseda, saad sellest ise aru. Oluline on säilitada tasakaal — ei maksa asuda midagi kardinaalselt ümber tegema, ent ei tasu ka keelduda väikestest uuendustest. Mitmekesista oma elu pisiasjadega. Nendeks on toit, hobid… Jälgi hoolega, et sinu järv ei muutuks sooks!

C. Juga

Oled tormiliste muutuste keerises. Üleliia tormiliste! Võimalik, et need toimuvad järsult, ootamatult või kardinaalselt. Muutused, need on uued võimalused ja on hea, et need on olemas. Ent tasakaal on väheke sassis. Sa ei suuda kontrollida ega teadvustada endale, mis toimub. Näib et juhid ebapiisavalt oma elu. Juhtub, et muudatused tulevad väljastpoolt, vaatamata sinu soovidele. Ent ka sel juhul on vaja teadvustada, mis ja miks toimub ning milleni see kõik viia võib? Seejärel tuleb aga asuda oma elu iseseisvalt mõjutama.

Joa kujund kätkeb endas palju energiat — see on ressurss, mis sul on olemas. Jah, jõudu jätkub. Aga ära raiska seda kontrollimatult ega sihitult. Vahel tuleb jõudu „tagavaraks“ jätta. Mõtle pikamaajooksjale: ta suudab küll kiiremini joosta, aga siis ei jätkuks tal jõudu kogu distantsi läbimiseks.

Kas sa mitte ei kiirusta sündmusi takka? Kas sa ei kriipsuta liiga mõtlematult inimesi oma elust maha? Järsud hüpped on stress kehale ja psüühikale. Paremini mõjuksid järkjärgulised muutused. Kujutle, mis oleks, kui jaanuari külmad vahetuksid ühe päevaga juulikuu kuumusega!
Ja veel. Kas sa ikka võtad enda peale vastutuse oma elu eest või laod selle teiste õlgadele? Kas sa äkki pead end olukordade ohvriks? Ürita ilmutada aktiivset positsiooni. Paljuski sa saad ise määrata, millised saavad olema muutused sinu tulevikus.

Pidurda väheke ja mõtle järele, millised muutused toimuvad sinu elus? Kas neid peaks väheke tagasi tõmbama, korrigeerima või suunama mingile teisele rajale?

D. Jõgi

Õnnitlus! Muutused on vajalikud ja need toimuvad. Sa lubad seda, ent seejuures kontrollid. Praegu ei muutu üksnes sina, muutuvad orientiirid, eesmärgid ja ülesanded. Mitte ühe hetkega, vaid aeglaselt, kuid õiges suunas. On olemas eesmärk ning sa liigud aegapidi selle poole, ületades enda teele ilmunud takistusi. Sa oskad loobuda minevikust — järkjärgult, mitte järsult — ning see on hea. Sa avaned uuele ning seegi on väga oluline. Säilita tasakaal ning sinu elujõgi voolab edukalt. Mida võiks veel „täiustada“? Kontrolli, kas sa ikka liigud vajaliku eesmärgi poole? Kui me ise muutume, muutuvad loomulikult ka meie plaanid. Äkki peaks korrigeerima püstitatud ülesandeid? Muutused, need on saavutamise viisid, ent mitte eesmärk iseenesest.

E. Meri

Hetkel on sinu elus arenemise aeg. Sa otsekui tõuseksid mööda mägist rada ülespoole. See teeb sind väheke ärevaks, kuid sa oled selleks valmis. Tähtis on leida kuldne kesktee: mõista, millal on tarvis ujuda pärivoolu ning järgida toimuvaid muutusi, millal aga tuleb endal aktiivselt asuda oma tulevikku kujundama. Kui on keeruline mingist olukorrast lahti lasta, tuleb seda õppida. Kui aga, vastupidi, kaldud olema passiivne, omanda aktiivne eluviis. Varsti hakkavad toimuma (või juba toimuvad) tähtsad muutused. Karta neid pole aga vaja. Nad on seaduspärased nagu merelainete liikuminegi.

Millele tasuks tähelepanu pöörata? Teadvusta endale, millisteks muutusteks on aeg kätte jõudnud ning mis võib neis hirmu tekitada? Kas sa kardad midagi konkreetset või muutusi endid? Hirm võib tekkida teadmatusest, sest muutused võivad alati kätkeda endas riski. Ent muutusi, nagu ka merd, tuleb usaldada. Ometi mitte pimesi. Mere kujund annab meile veel ühe vihje: praegu on õige aeg aktiivseks eneseteostuseks. On aeg korjata ja ka loopida kive. Mõtle järele, millele sa soovid oma energiat ja aega kulutada. Ressursid selleks on juba olemas.

Allikas: Psihhologija, november-detsember 2016