Difteeria ja teetanuse vaktsiin

Süstitakse iga 10 aasta järel. Kui Teid pole varem vaktsineeritud, tehakse kolm süsti (teine süst 4-8 nädalat, kolmas 6-12 kuud pärast esimest).

Poliomüeliidivaktsiin

Iga 5-10 aasta järel. Kui Teid pole enne vaktsineeritud, tehakse kolm süsti (teine süst 4-8 nädalat, kolmas 6-12 kuud pärast esimest).

Punetiste või leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin

Kõigile, kes pole neid haigusi põdenud. Oluline on kontrollida antikehade olemasolu enne raseduse planeerimist.

Puukentsefaliidivaktsiin

Kõigile, kes looduses töötavad või puhata armastavad. Puukentsefaliiti põhjustab RNA viirus, mida levitavad puugid. Viirusega nakatunud puuke on 11-22%. Viirusega nakatunud inimesel ilmnevad gripisarnased haigusnähud, mis kestavad umbes nädala. Igal kolmandal juhul tungib viirus ajju ja ajukelmetesse ning põhjustab haiguse olulise ägenemise - sellisel juhul tuleb kindlasti arsti poole pöörduda. Euroopas, sh ka Eestis levinud viirusetüvi põhjustab surma 0,5% juhtudel, Venemaal levinud tüvi 15-30% juhtudel. Puugid on ohtlikud aprilli keskpaigast oktoobri lõpuni.

Täieliku kaitse annab vaid vaktsineerimine. Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus reeglina kergemalt ja seepärast alla 7-aastaseid ei pea vaktsineerima. Kuni aastaseid lapsi vaktsineerida ei soovitata. Vaktsineerimine maksab 170-260 krooni.

Vaktsineerimist peaks alustama kevad-talvel, et immuunsus jõuaks puugihooajaks välja kujuneda.

Teine süst tehakse 1-3 kuud pärast esimest, kolmas 9-12 kuud pärast teist süsti. Tõhustav doos manustatakse iga kolme aasta järel.

Gripivaktsiin

Soovitav kasutada (riskirühmad):

  • üle 65 aastastel
  • krooniliste südame-veresoonkonna haigustega isikutel
  • kroonilisi hingamisteede haigusi (n astma) põdevail
  • suhkrutõve, tsüstilise fibroosi ja immuunpuudulikuse puhul.
  • Vaktsineeritakse igal sügisel

Pneumokokivaktsiin

Soovitav kasutada:

  • üle 65 aastastel
  • krooniliste südame-veresoonkonna haigustega isikutel
  • kroonilisi hingamisteede haigusi põdevail
  • suhkrutõve, kroonilise neerupuudulikkuse ja immuunpuudulikuse puhul.
  • Lisasüst tehakse iga viie aasta järel.

Konsulteerige perearstiga nimetatud haigustesse haigestumise riski ja vaktsiini(de) võimalike kõrvaltoimete suhtes.