Enamasti vaatate inimesele silma, kui ta räägib, viite aga pilgu kõrvale, kui ise kõnelete.
Ametlike ja sõpradevaheliste koosviibimiste ajal tunnete väsimust või kaotate huvi toimuva vastu hoopiski.
Tavaliselt on teie kõne aeglasevõitu, te valite hoolega sõnu (välja arvatud juhud, kui teema on teile hästi tuttav).
Kui andsite jaatava vastuse kahele või enamale punktile, olete ilmselt küllaltki kinnine isiksus. Midagi hullu ju selles ei ole. Teadke aga, et teil läheb raskeks, kui on tarvis kiiresti positiivset muljet avaldada. Sellise olukorra klassikaline näide — olete tööintervjuul. Tööandjad ei ürita avada teie natuuri rikkust ja mitmekesisust, vaid usaldavad esimest pinnapealset muljet. Et katsed edukalt läbida, kasutage teatavaid võtteid:
Harjutage kodus peegli ees „ülistuslaulu” enesele. Näiteks fraas: ”Juba kaks kuud pärast tööle asumist sain ametikõrgendust” , peab teie huulilt kõlama kindlalt ja veenvalt. Rääkige veidi valjemini ja veidi kiiremini kui tavaliselt. Mõelge varakult valmis konkreetsed põhjused, miks soovite endale nimelt seda töökohta. Inimene, kes teab, mida tahab, on tavaliselt tööandjale sümpaatne. Naeratage kasvõi paar korda vestluse jooksul.
