Eestis on kõrgvererõhu esinemissagedust alahinnatud mitukümmend korda. Paljud ei tea, et nende vererõhk on kõrgenenud ega aimagi kaasnevaid ohte oma tervisele. Just SVH on eluea lühendajatena Eestis esikohal.

Kõrgvererõhu riskifaktorid:

  • Perekonnas esinenud varajane kõrgvererõhutõbi, südame- ja ajuinfarkt, insult, diabeet, neeruhaigused, düslipideemia.
  • Kõrge üld- ja madal hea kolesterooli HDL tase
  • Suitsetamine
  • Stress
  • Ülekaalulisus
  • Soola liigtarbimine
  • Diabeet
  • Rasestumisvastaste ravimite suured doosid

Õnneks on hüpertensioon e kõrgenenud vererõhk kergelt avastatav ning edukalt ravitav või ohjatav dieedi, kehakaalu normaliseerimise, liikumise, regulaarse kehalise koormuse ja ravimitega.

Vererõhu mõõtmine

Kõige täpsem on mõõta elavhõbesfügmomanomeetriga ja seda saab teha tavaliselt perearsti juures, kuid ka kodus kasutamiseks mõeldud ja apteekides müügilolevad mõõtjad on piisava täpsusega ja lihtsalt käsitsetavad.

Manseti täispuhumine peatab verevoolu suures arteris A. brachialis. Kui mansetist hakatakse aeglaselt (u.2 mm Hg sekundis) õhku välja laskma, siis on stetoskoobiga kuulda pulsseerivat heli hetkel, kui veri taas arterit läbima hakkab. Selle hetke näit fikseeritakse kui süstoolne e ülemine vererõhk. See on südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Edasisel õhu väljalaskmisel mansetist toonid kas nõrgenevad või kaovad ning seejärel tekkivad taas teravamate ja tugevamatena, sumbuvad ja kaovad. Toonide kadumise momendi näit fikseeritakse kui diastoolne e alumine vererõhk, mis näitab südame lõõgastumisaegset rõhku veresoontes

Mõõtmise tulemused ja nende tõlgendamine

Hüpertensiooni defineeritakse täiskasvanutel (üle 18 a.) kui püsivat vererõhu kõrgenemist, kui süstoolne vererõhk on (suurem või võrdne) 140 mmHg
ja/või diastoolne vererõhk on (suurem või võrdne) 90 mmHg.

Optimaalne vererõhk kuni 120/80
Normaalne vererõhk kuni 130/85
Kõrge - normaalne 130-139/85-89

Ühe mõõtmisega saadud suured arvud ei pruugi tähendada, et Teil on hüpertensioon. Vererõhku mõjutavad mitmed asjaolud ja seepärast mõõdetakse seda ühe visiidi käigus mitu korda ja diagnoos pannakse tavaliselt mitte enne kui kordusvisiidil. Kui Teie vererõhu näit erineb meditsiiniasutuses ja/või meditsiinitöötaja juuresolekul mõõdetuna tavapärastest päevastest näitudest, siis võib olla tegemist isoleeritud kliinilise hüpertensiooni e "valge kitli efektiga", mis esineb 20-30% elanikkonnast. Sellisel juhul öelge arstile ka tavapärased näidud.

Vererõhu väärtused sõltuvad väga paljudest asjaoludest - öösel on madalamad kui päeval, talvel kõrgemad kui suvel, sõltudes veel kehalisest ja vaimsest aktiivsusest, asendist ja tegevusest.

Mida teha?

Kui Teil on diagnoositud hüpertensioon, siis tuleb koostöös arstiga kavandada tegevused, mis efektiivselt vererõhku alandaksid. Küsige arstilt, kuidas peaksite eluviisi muutma, milline võiks olla kehaline koormus, dieet jne. Ravimeid saab määrata ainult arst.

Määratud ravimeid tuleb kasutada vastavalt arsti ettekirjutistele ka siis, kui enesetunne on hea. Ainult kestev, sageli aastatepikkune ravi aitab vähendada tüsistuste riski.

Ka ravimit tarvitades on tähtis olla mittesuitsetaja ja kehaliselt aktiivne ning toituda tervislikult, eriti piirata soola hulka toidus.